Saaremaa Laevakompanii uus parvlaev sai kiilu alla (2)

Saaremaa Laevakompanii uus parvlaev sai kiilu alla

 

Klaipedas asuvas Fiskerstrand BLRT tehases viidi eile läbi Saaremaa Laevakompanii poolt Väinamerele toodavatest laevadest esimese parvlaeva kiilupanemise tseremoonia. Asjaosaliste sõnul tähendavad lähiaastatel liinile tulevad laevad uut ajajärku siinse parvlaevaliikluse ajaloos.

“Reisijatel on nende laevade valmimise osas õigustatult väga suured ootused,” sõnas Saaremaa Laevakompanii nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo pidulikul tseremoonial, millest võtsid osa ka Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Saare maavanem Toomas Kasemaa, Leedu transpordiminister Algirdas Butkevičius ja Klaipeda linnapea Rimantas Taraškevičius.

Tseremoonial presenteeriti kokkutulnutele ka osi, mis uuest laevast juba valmis on. Traditsiooni järgi pidavatki olema nii, et kiilutseremoonia jaoks peab laevast valmis olema vähemalt 50-tonnine tükk. Kokku koosneb laev 37 erinevast osast ning ühe laevakere ehitamiseks kulub 1700 tonni terast.

Kiilupanemise tseremoonia kulmineerus osapoolte nimedega plaadi kinnitamisega 67-tonnisele laevakere tükile, plaadi peale kinnitati laeva tellijat tähistav Eesti 1-kroonine ja ehitaja päritolule viitav Norra 10-kroonine münt. Hiljem pannakse mündid ka laeva kiilu sisse.

Kaasaegseimad alused

BLRT Grupi juhatuse esimehe Fjodor Bermani sõnul tulevad uued laevad seniehitatutest kaasaegseimad.

Sõlmitud kokkulepete kohaselt tuleb 2009. ja 2010. aastal saarte ja mandri vahelistele laevaliinidele kolm uut suurt laeva, millest igaüks mahutab 160 sõiduautot ja kuni 600 reisijat. Laevad on ca 97 m pikad, 18 m laiad, süvisega 4 m. Esimene laev valmib 2009. aasta esimeses pooles, mil hakatakse ehitama ka järgmist, ning kolmanda parvlaeva ehitust alustatakse 2009. aasta teises pooles. Ühe laeva ehitus kestab umbes aasta, koos projekteerimise ja mudelkatsetustega ligi kaks aastat. Laeva lõppviimistlus tehakse Norras.

Vjatšeslav Leedo sõnul rajaneb investeering laevapargi uuendamisse väga kiirelt kasvaval nõudlusel mandri ja Lääne-Eesti saarte vahelises laevaliikluses. Leedo kinnitas, et uued laevad saavad sündida vaid tänu riigiga sõlmitud pikaajalisele lepingule.

“Otsuse juures olnud riigimehi tuleb tunnustada,” nentis Leedo.

Oluline koostöö

Nii Eesti kui ka Leedu osapooled märkisid laevaehituses olulise osana ära ka riikidevahelise koostöö.

Fjodor Berman ütles, et kui koostööd teevad omavahel riigid, äriettevõtted, inimesed, siis see ongi asi, mis meid edasi viib ja millele me võime ehitada oma tulevikku. Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Parts lisas, et kui näiteks spordis on Leedu meile kõva konkurent või vastane, siis sündmused nagu tänane näitavad, et meie kaks riiki on just koostööpartnerid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)