Kolm peotäit mulda terve mõistuse hauale (3)

Kolm peotäit mulda terve mõistuse hauale

 

Ikka veel on Eurovisioon see magnet, mis tõmbab eestimaalasi kevadõhtuti teleka ette, kas siis kaasa elama, ilkuma või lihtsalt huvi rahuldama.

Poplaulud ja -muusika üldse ei ole minu tugevaim külg, siiski igal aastal kerkivad need teemana esile ning seega isegi bluffimise tasandil pean üht-teist teadma euroviisudest.

Mida aasta edasi, seda igavamaks ja maotumaks muutuvad laulud. Tooted toodete pärast. Loomulikult, sest tähtis ei ole võit, vaid osavõtt. Tundub, et raha pärast ollakse nõus kas või urruaugust sisse ronima. Mõelge, palju klotsi toob sisse puhtalt laulude taasmängimine meedias? Eesti Autorite Ühing näiteks toob päris usinasti leiba laulu loojate lauale, olgu tegemist mis tahes popiks mängitud kräpiga, ilmselt on samasugused autorikaitsega tegelevad ühingud ka mujal maailmas.

Kurvaks ja nõutuks teeb aga see, et ülekannet vahendab Eesti avalik-õiguslik televisioon ehk kanal, mis on deklareerinud, et on kultuurne. Palju kultuuri on viletsas meelelahutuses? Samas on kuulda-lugeda nuttu ja hala teemadel, et ETV kaotab kommertskanalitele vaatajaid.

Pole ime, kui maksumaksja raha eest promotakse meelelahutust, mis on isegi sellel skaalal põhjakiht. Olgu, süvamuusikat ei kuula just igaüks, aga minu pärast toodagu sisse kas või Madonna kontserttuur. Kas ongi nii, et rahva raha eest pakutakse seda, mida arvatakse rahvast väärt olevat või tõepoolest on keegi kuskil selle mõtte peale tulnud, et Eurovisioon on väärt ja hea üritus, millega tasub igal aastal tegeleda ning mida üleriigilise meediakära saatel promoda?

Viimase variandi puhul langetan pea ja puistan kolm peotäit mulda terve mõistuse hauale.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 82 korda, sh täna 1)