Kuidas Eesti aja alguses kohtus käidi

Endise Kuressaare linnanõuniku Georg Rehekamfi asi

31. mail 1926 oli Kuressaares Tallinna-Haapsalu rahukogus muuseas arutlusel endise Kuressaare linnanõuniku Georg Rehekampfi asi. Teda süüdistati loomuvastases sugulises läbikäimises meesterahvaga.

Nimelt oli kahtlusalune 1924. aasta sügissuvel ühel ööl ostnud kuursaalis Joh. Kiiderile viina, mida mõlemad jooma läinud. Enam-vähem kõrvalises kohas tahtnud R. oma kaaslase kallal sugulist akti toime panna. Samal ajal jooksnud sinna noormehed Joh Paas ja Oskar Krull ning takistanud teda.

Vaikimise eest maksnud R. Paasile ja Kiiberile 2550 marka ning kutsunud noormehed enda juurde koju likööri jooma. Kui R. oli oma kaaslased purju jootnud, pannud ta Joh Kiideriga oma voodis loomuvastase kooselamise akti toime. Sama lugu juhtunud 2. ülestõusmise pühal 1925, mil R. läinud ühes Kiideriga Praakli metsa jalutama. Siis päästsid Kiideri hädast välja vennakesed Aleksander ja Orest Maripuu.

Kiideri seletuste kohaselt vastasid esimene ja kolmas fakt tõele, kuid teise puhul olnud ta nii purjus ja “ärgates olnud asi küll seda moodi, et R. on tema kallal midagi loomuvastast toimetanud”, kuid tema kallal pole ühelgi nimetatud juhtumil vägivalda tarvitatud, vaid neil olnud selleks vabatahtlik kokkulepe.

Süüaluse advokaat toonitas peaasjalikult oma kaitsekõnes, et väljamaal nüüdsel ajal pole niisugune vabatahtlik kooselamine seaduses kuritegu, vaid seal on see jäetud kodanikkude eraasjaks. Kohus mõistiski kaebealuse õigeks.

Meie Maa, 1. juuni 1926

Tumedad lood Kuressaare vanglas

Vangimajade keskvalitsus Tallinnas sai kaebusi, et Kuressaare vanglas ei olevat mitte kõik korras. Vangla ülem andvat vangidele vähem toitu, kui see seaduses ette nähtud, kärpivat vangivahtide õigusi ja talitavat üldse diktaatorlikult. Et asjasse selgust tuua, sõitis vangimajade inspektor erakorraliselt kohale.

Selguski, et vangidele on antud toitu hulga vähem, kui vastavad normid seda ette näevad. Vähema toiduhulga väljaandmisel oleksid pidanud tekkima aruannetes ülejäägid, seda aga ei ole. Aruannetes on näidatud harilikud toidunormid. Kuhu toidu arvel tekkinud vahejääk jäi, seda teab ainult vangla ülem Valdson.

Kaks vangivalvurit, Kutt ja Ühtik, kes otsekohe toiduainete väljaandmisel tegevad olid, on juba ametist tagandatud. Valdsoni tegevuse kohta saadud materjalid on esitatud prokuratuurile ta vastutusele võtmiseks. Niipea kui kohtu-uurija teeb määruse ta vastutusele võtmiseks, tagandatakse ka Valdson kohalt.

Rahva Hääl, 28. oktoober 1930

Matsi-protsess jätkub

Kohalike sotside leht Rahva Hääl tõi omal ajal kirjutise “Marutaud Kuressaares”, milles muuseas nimetati Mats Stadelbergi. Kohalik advokaat Mathias Stadelberg nägi Matsi-nimetuses oma au haavamist ja kaebas Rahva Hääle vastutava toimetaja Ingalti kohtusse.

Tallinna-Haapsalu rahukogu, kus asi arutusel oli, mõistis Ingalti neljaks nädalaks üldvangistusse. Kohtupalat tühistas aga rahukogu otsuse ja mõistis Ingalti õigeks. Stadelberg kaebas riigikohtusse edasi, kus see asi oli ka arutlusel ning riigikohus tühistas Kohtupalati otsuse ja andis asja uueks otsustamiseks Kohtupalati teisele koosseisule.

Meie Maa, 10. märts 1931

Tahtis kelmuse abil vallavolikogusse

2. juunil 1932. aastal oli Tallinna-Haapsalu rahukogu kriminaalosakonna väljasõiduistungil Kuressaares arutlusel enneolematu protsess. Nimelt oli 2. ja 3. märtsil 1930. aastal peetud Leisi vallavolikogu valimisi ja Jõiste valimisjaoskonnas oli üheks valimiskomisjoni liikmeks Aleksander Udo p Lakkur, kes ise ka kandideeris asunike nimekirjas.

Komisjoni sekretärina võttis ta valimas käijailt nimelisi tunnistusi ja tegi vastavad märkused raamatusse. Pärast valimisi oli aga kohalik konstaabel saanud anonüümkirja, kus juhiti tähelepanu, et Hermine ja Artur Unger ei saanud siiski valimas käia, kuna viibisid sel ajal Tallinnas.

Lakkur mõisteti rahukogu poolt süüdi ning ta mõisteti üheks aastaks vangi ilma õiguste kaotuseta.

Meie Maa, 4. juuni 1932

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 39 korda, sh täna 1)