“Tule, lähme Partsu juure!”

“Tule, lähme Partsu juure!”

 

“Pai kohtunikuhärra, pai kohtunikuhärra, andke andeks, et ma hilinesin, tee oli nii libe, et ma kukkusin maha – parts!” vabandanud Lümanda rahvamajas peetud istungile tunnistajaks kutsutud vanamemm. Kohtusaalil oli lõbu laialt, kõik naersid, ka kohtunik Paul Parts.

Tõsi on aga see, et Paul Parts oli legendaarne Saaremaa kohtunik, kes “valitsusvõimude ettekujutusel teostas kohtuasutuste ülevõtmise Saksa okupatsioonivõimudelt Saaremaal” (Meie Maa, 30. dets 1938) ning oli olnud varem Kaukasuses kohtunik ja kohtu-uurija ning okupatsiooni ajal Saaremaale saabunud. Ajaleht annab teada, et Parts võttis ühes kohtuasutustega üle ka Kuressaare vangimaja.

Pärast kohtuasutuste ülevõtmist sakslastelt oli Parts esialgu ainukeseks kohtunikuks ühes kohtu-uurija ja kinnistusjaoskonna ülema funktsioonidega kogu Saaremaal. Toonase ajakirjanduse andmeil loodi tükk aega hiljem töörohkuse tõttu ka veel teine rahukohtuniku jaoskond, kus kohtunikuks määrati endine notar Peeter Tamm.

Et Parts oli Saaremaal tähtis ja väärikas kodanik, näitab ehk seegi, et tema 50. juubelisünnipäeva puhul avaldas toonane maakonnaleht Meie Maa esiküljel pildiga loo “Paul Parts 50-aastane”. Nagu ikka sünnipäevalugudest, saab sellestki artiklist lugeda hulga huvitavaid eluloolisi andmeid.

“Paul Parts sündis 19. jaan 1889 Pärnus, kuid juba noorena asus koos vanematega elama Saaremaale, kus tema isa Jaan parts oli Öörikul ja Muhu-Hellamaal kihelkonnakooli juhatajaks, hiljem aga Rõõsa mõisa rentnikuks. Lõpetanud 1909 Kuressaare gümnaasiumi, jätkas edasiõppimist Jaroslavi lütseumis, mille kursuse lõpetas 1913 cand. jur. astmega.

Lütseumi hea tulemustega lõpetamise tõttu määrati teda otsekohe Jaroslavi ringkonnakohtu juure kohtuameti kandidaadiks, kus oli 14 kuud palgata ja siis tsiviilosakonna abisekretäriks juba palga peal kuni 1915, mil teda määrati Kaukaasia kürdamiri rahukohtunikuks ning samal ajal kahe jaoskonna kohtu-uurijaks, kus töötas kuni 1918.

1918. aasta juulikuus saabus Parts kodusaarele, kus novembrikuus Eesti võimude korraldusel võttis Saksa okupatsioonivõimudelt Saaremaa kohtud üle. /…/ Oma tegevusega Saaremaal on Parts võitnud kõigi kaaskodanikkude lugupidamise ja sümpaatia. Alati vastutulelik, sõbralik, õiglane ja heatujuline – nii tuntakse teda kõikjal.

Rahva seas öeldakse tüli või arusaamatuse puhul mitte, et kaeban su kohtusse, vaid “tule, lähme Partsu juure!” Ja nagu temalt eneselt kuuleme, on ta tõepoolest korduvalt asjaosalised vastaspooled üheskoos temalt nõu ja lahendust käinud palumas ja nii mõnigi tülivahekord on rahulikult leppeteel lahendatud ilma kohtusse kaebamata. Aga ka siis, kui asi juba kohtusse antud, on sageli enne kohut pooled tema juures oma vahekorrad selgitanud enne kohtulikku läbivaatamist.

Kuid Partsul on ka veel teisi voorusi. Ta on innukalt osa võtnud mitmetest üldise tähtsusega üritustest ja tegevusaladest, muuseas kaitseliidus, kus on praegu juhtivaks jõuks merekaitseliidus, samuti merispordi alal, olles mõni aeg tagasi Saaremaa Merispordi Seltsis kommodooriks. Ta on korduvalt aktiivsportlasena võtnud osa merimatkadest purjejahtidel välisvetes SMS lipu all.”

Ajaleht on aga esitanud ka juubilarile küsimuse: Mida mäletate endistest aegadest võõrsil elades? Parts vastas, et Jaroslavis õppis õigusteadust veel teisigi eestlasi, kellest said tuntud kohtunikud üle Eesti. Kaukaasias töötanud Parts mitmesuguste rahvuste, peamiselt tatarlaste seas.

Läbisaamine rahvaga olnud hea, ehkki omavahel tatarlased, armeenlased jt alati sõjajalal ja tapmised igapäevane nähe olnud. Eriti kardetavaks muutunud olukord revolutsiooni päevil ja hiljem, kus ka osa ametnikke tapetud, osa aga põgenenud. Ühel ööl äratatud Parts ootamatult uksele koputamisega, õues olnud hulk mehi põlevate tõrvikutega ning teda palutud kaasa minna kohaliku jusbaschi (sõjapealik, meie mõiste järgi vallavanem) juurde.

Partsu sõnul oli minek päris hirmus, kuid tegelikult olnud aga tegemist suure austusavaldusega kohtunikule, kes rahvale meeldis. Nimelt olnud saabunud Pärsiast üle piiri keegi kõrgem võimumees ja tema auks oli korraldatud uhke koosviibimine.

Paul Parts oli abielus Hans Schwallbachi tütre Margaritega, ta mõisteti erinõupidamise poolt surma 4. märtsil 1942 ning hukati Sverdlovski Sev-urallagis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 54 korda, sh täna 1)