Kuressaare Veevärk loodab puhastusseadme haisu likvideerida 2009. aastal

Kuressaare linnavolikogu viimasel istungil andis kõneainet Kullimäe puhastusseadme jääkmudast leviv ebameeldiv lehk.

Teema tõstatanud volikoguliikme Ants Tammlehe sõnul on lihtsalt piinlik, kui Roomassaare sadama ja Kuressaare lennujaama kaudu tulevaid külalisi võtab vastu linna puhastusseadmete läppunud hais.

“Eriti jama olukord oli, kui president Toomas Hendrik Ilves külastas piiripunkti Roomasaares ja tõesta sa presidendile, et see hais ei tule Roomassaare sadamast,” rääkis Tammleht. Tema sõnul on lääne-loode tuulega Roomassaare sadamas hais nii hingemattev, et näiteks kohviku aknaid lahti teha ei saa.

Linnavolinik Toivo Alt imestas, et haisu likvideerimisest on juttu olnud pidevalt, kuid midagi pole muutunud. “Ma pole küll ammu Roomassaares käinud, kuid niimoodi see asi jääda ei saa, lubadusi olukorra lahendamiseks on antud pikka aega,” tõdes ta.

Volikoguliikme Jaan Lemberi kinnitusel oli ta jääkmuda haisu tõttu sunnitud õhtusöögi Taani suursaadikuga Roomassaare kohvikus pooleli jätma.
Lemberi hinnangul on Kullimäelt leviva haisu põhjuseks tehnoloogiline viga.
Näiteks Rönne puhastusseadmed Bornholmi saarel asuvad turismi infopunkti läheduses ja seal ei ole Lemberi sõnul tunda mingisugust haisu.

Linnavolikogu istungil osalenud AS-i Kuressaare Veevärk juhatuse liikme Illar Nooda sõnul on Rönne puhastusseade tõepoolest kaasaegne ja kasutab tehnoloogiat, mida Kullimäel alles üritatakse kasutusele võtta.
“Kuressaares sai reoveepuhastus alguse 90-ndate alguses, kui teistel Eesti linnadel olid puhastid juba olemas. Me oleme selles osas maha jäänud ja seda peab ka tunnistama,” tõdes ta.

Nooda sõnul on lootust olukorra paranemiseks 2009. aastal, mil lõppeb maakonna puhastite rekonstrueerimise hange. “Võin öelda ainult niipalju, et meile on praegu puhasti rekonstrueerimise hankes sisse kirjutatud mudatöötlus, mis tähendab metaantanki ehitamist,” lausus Noot.

Samas sõltub mudatöötluse uuendamine ikkagi sellest, kas riik peab oma lubadust eraldada puhasti rekonstrueerimiseks 60 miljonit krooni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)