Toetused Natura 2000 aladele

Toetused Natura 2000 aladele

 

Eesti maaelu arengukava aastateks 2007–2013 näeb ette kolme toetust, mis on mõeldud Natura 2000 aladel asuvate maade omanikele. Kahte neist toetustest saavad taotleda ka need maade kasutajad, kes ise ei ole omanikud.

Natura 2000 aladel asuvatele maadele mõeldud toetused on:
• toetus poollooduslike koosluste hooldamiseks,
• toetus põllumajandusmaa kasutajatele,
• toetus erametsamaa omanikele.

Ühele maa-alale saab taotleda ainult üht nendest toetustest.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetus

on mõeldud Natura 2000 aladel asuvate väärtuslike poollooduslike koosluste niitmiseks või karjatamiseks. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse määr on puisniidu ühe hektari kohta 3725 krooni aastas.

Kõigi teiste poollooduslike koosluste nagu rannaniidu, lamminiidu, soostunud ja sooniidu, loopealse, kadastiku, nõmme, aruniidu või puiskarjamaa hooldamise eest on toetust ette nähtud 2910 krooni ühe hektari kohta aastas. (Vt põllumajandusministri määrus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12953663)

Taotlusi toetuse väljastamiseks võtab vastu põllumajandusministeeriumi valitsemisalas töötav põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet PRIA (http://www.pria.ee/), taotluse peab eelnevalt kinnitama riiklik looduskaitsekeskus (http://www.lk.ee/).

Põllumajandusmaa toetust

makstakse Natura 2000 aladel asuvate põllumassiivide registrisse kantud põllumaade kasutajatele. Toetuse eesmärgiks on kompenseerida Natura 2000 piirangute tõttu maalt saamata jäänud tulu. Toetuse määr on 502 krooni hektari kohta. See toetus lisandub teistele põllumaade kasutamise eest saadavatele pindalapõhistele toetustele.

Toetus käivitus juba aastal 2006 keskkonnaalaste kitsendustega piirkondade toetuse nime all. (Vt põllumajandusministri määrus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12821923)
Taotlused selle toetuse saamiseks tuleb esitada PRIA-le.

Toetus erametsamaa omanikele

rakendus 2008. aasta kevadel. Selle toetuse eesmärk on kompenseerida looduskaitseliste piirangute tõttu metsamaalt saamata jäänud tulu. Toetust makstakse Natura 2000 aladele, mis on samal ajal kaitstud looduskaitseseaduse alusel kas kaitsealana (milleks on rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad), hoiualana või püsielupaigana. (Vt põllumajandusministri määrus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12954282)

Natura 2000 erametsatoetuse määrad on järgmised: kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis makstakse 1720 krooni hektari kohta, kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndis ja hoiualadel 940 krooni hektari kohta. Taotlusi era-metsamaa toetuse saamiseks võtab vastu SA Erametsakeskus (http://www.eramets.ee/).

Toimub Natura piiride täpsustamine

Kõiki neid toetusi makstakse Natura 2000 alade piiride järgi, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615-k 2004. aastal (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=790098). Kaitsmaks Natura 2000 aladel asuvaid loodusväärtusi, on need alad kaitse alla võetud ka looduskaitseseaduse alusel kaitsealana, hoiualana või püsielupaigana.

2004. aastal oli siseriikliku kaitse all 67% maismaal asuvatest Natura 2000 aladest. Ülejäänud aladel kehtestati ajutised piirangud majandustegevusele. Aastatel 2005–2007 võeti kõik need alad kaitse alla, kusjuures alade kaitse alla võtmise käigus täpsustati ka loodusväärtuste esinemist, mistõttu kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade piirid ei pruugi alati kokku langeda praegu kehtivate Natura 2000 alade piiridega.

Kuid Natura 2000 alade piiride kooskõlla viimine kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade piiridega on menetluses ja praeguste kavade kohaselt kehtestatakse uus, täpsustatud piiridega Natura 2000 alade korraldus 2008. aasta sügiseks.

2009. aastal hakatakse toetustaotlusi vastu võtma juba Natura 2000 alade uute piiride järgi ja toetust saavad ka need inimesed, kelle maa on küll kaitse alla võetud, kuid jääb napilt praegustest Natura 2000 ala piiridest välja.

Mets või puiskarjamaa?

Teine probleem, mis Natura 2000 erametsatoetuste vastuvõtmisel on tekkinud, seisneb selles, et metsamaa on inventeeritud puisniiduna või puiskarjamaana ja kantud seetõttu keskkonnaregistrisse poolloodusliku kooslusena.

Sellisele maale on praegu võimalik taotleda poolloodusliku koosluse hooldamise toetust. Kui maaomanik on aga kindlal seisukohal, et puisniit või puiskarjamaa on tegelikult tihedaks metsaks kasvanud, siis peab ta võimalikult ruttu pöörduma riikliku looduskaitsekeskuse kohaliku regiooni poole, kes selle ala aasta jooksul üle vaatab ja annab elupaigale hinnangu, kas ala tuleb ka tulevikus käsitleda poollooduslikuna või on õigem seda kooslust määratleda metsana ja selle kaitset tulevikus ka vastavalt korraldada. Viimasel juhul on järgmisest aastast võimalik sellele alale hoopis era-metsatoetust taotlema hakata.

Selleks aastaks on eelpoolnimetatud toetuste taotlusperiood küll lõppenud, kuid toetusi on võimalik taotleda aastani 2013 ja tõenäoliselt jätkuvad need ka edaspidi.

Taastamiseks saab jätkuvalt loodushoiutoetust

Jätkub ka loodushoiutoetuste andmine, selle maksmist korraldab riiklik looduskaitsekeskus. Loodushoiutoetust makstakse kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades (sealhulgas Natura 2000 aladel) asuvate poollooduslike koosluste taastamise, sealhulgas niitude võsast puhastamise, rannaniidu tihedast pilliroost puhastamise ning puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamise ja tarade ehitamise eest (vt keskkonnaministri määrus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12863102).

Loodushoiutoetust on võimalik taotleda ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku asuvatel kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades asuvate poollooduslike koosluste hooldamise eest.

Kadri Möller,
keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik
kadri.moller@envir.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 115 korda, sh täna 1)