20 aastat tagasi

“Ma soovin, et Saaremaa rannakülad pulbitseksid sellisest elurõõmust nagu kunagi,” ütles Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Arnold Rüütel 7. mail 1988 Kihelkonnal “Saare Kaluri” 40. aastapäeva pidulikul koosolekul kolhoosi veteranidele aukirju üle andes.

Palju tunnustust jagati saarlastele I kvartali töötulemust eest. Saaremaa Liha- ja Piimatootmiskoondis sai esikoha ja rändpunalipu üleliidulises sotsialistlikus võistluses, vabariigis kolmandaks jõudis Saaremaa Metsamajand.

Kutseala parimaks Eesti NSV-s tunnistati kaheksa saarlasest põllumajandustöötajat: Lümanda sovhoosi noorkarjatalitaja Lille Roost ning karjakud Jüri Lind ja Taivo Murekas, Muhu kolhoosi lambatalitaja Maie Mätas, Sõrve sovhoosi emisetalitaja Vaike Nelis, Orissaare kolhoosi nuumikutalitaja Milvi Steinberg, EPT rajoonikoondise maaparanduse traktorist Väino Larionov ning Kaarma kolhoosi ehitustööline Valjo Rahumeel.

Rajooni sotsialistliku võistluse võitjateks kuulutati Saaremaa Metsamajand, Saaremaa Restaureerimisvalitsus, Autotranspordibaas nr 11, ETKVL Koondise Auto Kingissepa majand ja Muhu kolhoos. Rajooni keskhaigla ja komsomoli rajoonikomitee korraldatud meditsiiniõdede kutsemeisterlikkuse konkursi võitis Reet Saluri haigla siseosakonnast.

Mai algul kirjutas liha- ja piimatootmiskoondis alla koostöölepingule Soome firmaga Sikassaarde uue tapatsehhi rajamiseks. Kaubanduses aga tegeleti ikka rohkem jaotamise kui müügiga – probleeme oli nii kohvi, suhkru kui ka viinaga.

Linna veevärgi vett lubati selle ratsionaalse kasutamise eesmärgil aedade ja murude kastmiseks 25. maist 1. septembrini kasutada ainult öösel kell 23–7. Remondi- ja ehitusvalitsuse juhataja Vjatšeslav Leedo ütles, et kui kvaliteetset killustikku piisavalt saama ei hakka, jääb järgmisel aastal linna tänavate pindamine ära.

Aprillikuus pealinnas jõuliselt puhuma hakanud muutuste tuuled jõudsid lehekuul ka saartele. 3. mail avalikustas rajoonilehe toimetuse parteialgorganisatsioon oma otsuse toetada Rahvarinde moodustamist ja 19. mail ilmus lehte esmakordselt Rahvarinde rubriik. 12. mail asutati Rahvarinde Saaremaa regionaal-ne keskus ning 25. maiks oli rajoonis registreeritud juba veerandsada Rahvarinde tugirühma.

Kuigi rajooni koolinoorte tantsu- ja laulupeol Kihelkonnal toodi omaalgatuslikult esimest korda üle hulga aja avalikult välja ka sinimustvalge lipp, tähistati Saaremaal siiski endise püüdlikkusega kõiki nõukogude tähtpäevi. 1. mai hommikul liikus demonstrantide kolonn Juhan Smuuli tänavalt linna keskväljakule, kus peeti töörahva rahvusvahelise solidaarsuse päevale pühendatud töötajate ja õppiva noorsoo miiting.

Suure Isamaasõja veteranidele anti pidulikult kätte Nõukogude armee 70. aastapäeva medalid ning 9. mail marssisid nad miitingutele Kuressaare linnuse hoovis ja Tehumardi mälestussamba juures. Nõukogude piirivalve 70. aastapäeva tähistati piduliku koosolekuga rajooni kultuurimajas 27. mail, järgmisel päeval näidati II keskkooli staadionil piirivalvetehnikat ning õhtupoolikul olid kõik oodatud pidupäevakontserdile lossihoovis.

Saaremaa Reisi- ja Ekskursioonibüroo pakkus suveks lennureise Jaltasse, Jerevani, Frunzesse ja Tbilisi ning bussireise Palangasse ja Leningradi.
“Miniseelikuis ja põlvpükstes üheteistkümnendikud jooksid oma ülemeelikut linnaringi. Oli harrast meeleolugi: ilus oli neid vaadata-kuulda keskväljakul põlvitamas ja “Ei hõbedat, kulda…” laulmas,” kirjutas Ragna Malm kohaliku ajalehe populaarses rubriigis “Nädala nägu” 31. mail koolilõpunädalast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 119 korda, sh täna 1)