Mälestustahvel eestluse ja saarluse alalhoidjale laias maailmas

Mälestustahvel eestluse ja saarluse alalhoidjale laias maailmas

 

Saaremaal sündinud ja üles kasvanud Robert Estor Kreemi võib tõenäoliselt pidada tuntuimaks eestlaseks laias maailmas. Eile, 30. mail möödus tema sünnist 85 aastat.
13. juunil on kavas avada Robert Kreemi sünnikohas Länga külas Tatterselja metsavahi talus mälestustahvel.

Robert Kreem oli mees, kes kogu oma elu pühendas eesti rahva vabaduse saavutamisele. Tema mälestusteraamatus “Vandega seotud” on kirjeldatud päeva, mil ta sündis siia maailma:

Oli ilus päikesepaisteline kevadpäev, metsad olid täis lindude laule. Vanas metsavahi talus Tatterseljal käib põlluväetamine ehk sõnniku vedu. Kogu suur pere on põllul, enne lõunat läheb pereema toitu valmistama. Kuid talgulised lõunale lähevad kostab 150-aastasest reheelamust kõvahäälne poisslapse nutt. See laps olin mina, kelle nimeks pandi Robert Estor Kreem. Sündis ta pere kaheksanda lapsena.

Haridusteed alustas Robert Kreem Tiirimetsa koolis ja hiljem jätkas Kuressaare gümnaasiumis.

Salaorganisatsiooni juht

1940. aastal, kui Vene väed Eesti okupeerisid, algas eesti rahva totaalne hävitamine. Robert Kreemi algatusel moodustati noorte salaorganisatsioon, mille juhiks ta oli.

1941. aastal, kui poisse kodus polnud, arreteeriti tema isa ja ema. Noore mehe süda oli valu täis, sest Kuressaares oli NKVD mõrvanud üle 100 saarlase. Õnneks Roberti vanemaid nende hulgas ei olnud. Nemad viidi Tallinna vanglasse.

Kuna sakslased lõikasid 1941. aasta suvel venelaste taganemistee ära, õnnestus vanematel Siberisse saatmisest pääseda.
Ühe aastaga oli Vene okupatsioon hävitanud või Siberisse saatnud üle 60 000 süütu inimese.

Teenistus Saksa armees ja sunnitud lahkumine

Mis jäi siis noortel eesti meestel muud üle kui minna vabatahtlikult Saksa armeesse võitlema okupantide vastu. Nii läks Tatterselja metsavahi talust Robert Kreem koos oma kolme vennaga Saksa armeesse.

Alguses kulges Robert Kreemi sõjatee idarindel Leningradi lähistel. Hiljem Peipsi ääres, kus purustati venelaste dessant.

1944. aastal pidas Narva rinne vastu üheksa kuud. Ja kui sõjaõnn sakslastele lõpuks selja pööras, õnnestus Robert Kreemil käia Saaremaal, kohtuda veel oma isa ja emaga, mis jäi ka viimaseks kohtumiseks nende eluteel. Roberti sõjatee lõppes 1944. aastal Saksamaal.

Aktiivne tegevus paguluses

Saksamaal viibides õppis ta ühes sealses ülikoolis õigusteadust, need õpingud jätkusid hiljem Ameerika Ühendriikides. 1963. aastal lõpetas Robert Kreem Kanadas Ottawa ülikooli, kus kaitses magistrikraadi sotsiaaltöö erialal.

Samal ajal oli Robert Kreem veel ka aktiivne ühiskonnategelane. Ta oli skautmeister ja väliseestlaste rahvusliku liikumise eestvedaja. 1970. aastate alguses algatas just tema väliseestlaste suurejoonelise ja tänaseni kestva projekti ESTO. Selle esimesed üritused kulgesid tema eestvedamisel.

Lisaks oli Robert Kreem veel ka hea sulemees. Ta on kirjutanud koguteose “Eestlased Kanadas”, mis nägi ilmavalgust 1975. aastal. Oma sõjamälestusi kajastab ta aga raamatus “Vandega seotud”, mis ilmus 1984. aastal Torontos.

Veel kirjutas ta raamatud “Uus algus” (Toronto, 1992), “Vananemine” (Toronto, 1992) ning “Sotsiaaltöö teooria ja praktika” (Toronto, 1995).

Väliseestlaste ühendaja

Roberti elu suurtööks kujunes aga väliseestlaste ühendamine. Nii toimusid just tema algatusel 1972. aastal Torontos esimesed ESTO päevad.
1998. aastal kirjutas Robert Estor Kreem suurteose “ESTO tee Torontost Tallinnasse”. See raamat annab ülevaatliku pildi väliseestlaste elust ja tegemistest vabas maailmas.

1996. aastal olid ESTO päevad Tallinnas, mis oli suur rahvuslik ühtekuulumispidu Tallinna lauluväljakul. Laulupeo tule süütas Tallinna raekoja ees ESTO isa – Robert Kreem.

2000. aastal oli minul võimalus Robert Kreemi kutsel viibida ESTO päevadel Torontos. See kõik mida ma seal nägin ja kogesin, jättis minusse sügava austuse oma kaasmaalaste vastu, kes pidid siit kurjast maailmast põgenema, olles purupaljad. Ainult oma suure töö ja visadusega töötasid eestlased võõra rahva keskel end heale järjele ja kandsid endas oma rahva kultuuri ning nende põhivõitlus oli vaba Eestimaa.

Robert Estor Kreem on Saaremaa teeneteplaadi omanik, Eesti vabadusvõitluse muuseumi auliige, Eesti muinsuskaitse seltsi auliige, autasustatud paljude medalite ja ordenitega nii kodumaal kui ka välismaal. Pean oma kohustuseks jäädvustada teda kodumaa ajalukku. Robert Estor Kreemi elutee lõppes 16. augustil 2006. aastal Torontos.

Robert Kreemi mälestuse jäädvustamine

13. juunil avame Länga külas Tatterselja metsavahi talus, tema sünnikodus, mälestustahvli. Üritusel kõlab Eesti hümn. Laulavad Tallinna meestelaulu seltsi meeskoor ja Tartu akadeemiline meeskoor.

Avakõnele järgneb kell 15.10 mälestustahvli avamine. Katte mälestustahvlilt eemaldavad Robert Estor Kreemi õde Ly Mootse ja õepoeg, kaugsõidu kapten Anto Tõrs.

Tervitussõnad vallavanem Kalmer Poopuult. Lõpetuseks kolm isamaalist laulu.

Kell 15.45 ärasõit Salmele, kus kl 16.15 avatakse näitus Robert Estor Kreemi elutööst. Sellele järgneb kl 16.30 algav seminar. Kella 18-ni kestva seminari kava on järgmine:

1. Saaremaa lahingud 1941–1944 a. Ettekanne Eesti akadeemilise sõjaajaloo seltsi liikmelt professor Mati Õunalt.
2. Robert Kreemi sugupuust, tema vanematest, õdedest ja vendadest kõneleb Enn Kreem.
3. Mälestusi Länga külast, kodutalust Maede; saksa ja vene sõdurid minu kodus. Kõneleb Johannes Tõrs.

Kell 18.10 algab Salme laululaval Robert Kreemi mälestusele pühendatud kontsert, kus laulavad Tartu akadeemiline meeskoor (dirigendid Alo Ritsing ja Made Ritsing), Eesti meestelaulu seltsi Tallinna meeskoor (juhatab dotsent Jüri Rent). Kontsert lõppeb kl 19.15.

Söök, jook kohapeal. Tantsuks mängib Kuuno Kassak.

Olete oodatud Suure Saarlase Robert Estor Kreemi mälestuspäevale.

Johannes Tõrs

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 197 korda, sh täna 1)