Ruhnu saar on pidevas muutumises

Ruhnu saar on pidevas muutumises

Laevaga “Aegna” Ruhnut külastanud maavanemale tutvustasid saart Ruhnu vallavanem Aare Sünter ja volikogu esimees Vello Kümmel.

Saare maavanem Toomas Kasemaa tegi eile ametliku visiidi maakonna ainsasse saarvalda Ruhnu. Oma visiidi käigus sai maavanem ülevaate Ruhnu elust-olust ning mitmetest uutest projektidest, mis pidevas muutumises olevat saart ees ootavad.

Nüüdseks ametlikult kõiki maakonna valdasid külastanud Saare maavanem viibis eile Ruhnus koos maavalitsuse töötajatega.

Mitmed uuendused 

Lähiaastate Ruhu saare üheks suurimaks projektiks on Korsi talu kompleks, mille Eesti riik sai kingituseks talu Rootsis elavalt omanikult ning mis nüüd vajab muuseumina korda tegemist. Vallavanema sõnul on see saarel üks tähtsamaid projekte, mille rahaline maht on ligi 25 miljonit krooni.
Riia lahes asuval 65 elanikuga saarel tuleb üsna pea veel mitmeid uuendusi. Päevakorras on lennuraja rekonstrueerimine ning sellega seoses saab Ruhnu lennujaam ka seni puudunud turvakontrolli. Samuti loodetakse, et Ruhnu sadam saab endale tankla. Selle vastu tunneksid kindlasti huvi nii saart külastavad jahid kui ka saareelanikud ise.

Sel aastal võib alata ka koolimaja rekonstrueerimine. 5,5 miljoni suurune rahasumma on vallal olemas, projekti kogumaksumus võib ulatuda kuni 15 miljoni kroonini. Koolimaja peaks tulema 25 õpilasele, momendil õpib koolis 10 õpilast. Praegu pole õpilaste tingimused just kõige paremad. Näiteks peavad koolilapsed siiani kasutama välikäimlat.

Kooli ehitamisel on arvestatud perspektiiviga, et valda kolib edaspidi elama rohkem inimesi. Selle tarvis plaanib vallavalistus ehitada aastate jookul 17 elumaja. Praegu on saarel töökatest suur puudus, peaegu kõik vajalikud tööd ja teenused ostetakse sisse.

Saekaater ootab voolu

Ruhnu vallavanema Aare Sünteri sõnul on saarel vaja tööle saada ka vallale kuuluv saekaater, mis praegu seisab, kuna Eesti Energia ei suuda tagada saarel piisavalt võimsat voolu, kui seda tarvis on. “Saekaatrit on vaja seetõttu, et saarel endal on tegelikult kohutavalt palju ehitusmaterjali, aga praegu tuuakse kõik mandrilt või Saaremaalt laevaga sisse,” selgitas Sünter.

Sünteri kinnitusel on Ruhnu taolise väikese kogukonna puhul ühiskasutatava saekaatri ostmine kõige otstarbekam just omavalitsuse poolt.

Munalaid peaks olema ajutine lahendus

Maavanemaga kohtunud vallarahva üheks peamiseks valupunktiks oli Ruhnu–Pärnu vahelise laevaliini lühendamise plaan Munalaiu sadamani. Saareelanike teeb muret, et uus sihtkoht tõstaks kauba hinda ja muudaks laevaliikluse häirete korral Pärnusse jõudmise keeruliseks.

Arutelul osalenud ruhnulased olid Munalaiu variandiga nõus leppima vaid sel suvel. Järgmisel aastal peaks laev ikka jälle Pärnu sõitma, vastasel juhul tuleks otsida uus vedaja.

Ain Lember, Raul Vinni

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 91 korda, sh täna 1)