Siseturismil on käes kainenemise aeg (7)

Siseturismil on käes kainenemise aeg

 

Suvi on puhkuste ja turismi kõrghooaeg. Kui varasematel aastatel rahvas öömajade ja puhkekodude hindu eriti ei vaadanud, siis tänavu uuritakse kõike erilise hoolega. Üha enam kõrvutatakse kvaliteedi ja hinna suhet.

Esimesed tagasilöögid on siseturismi hooaja eel juba tabanud. Riigiettevõtted, mis viimased viis-kuus aastat majutusettevõtteid priskelt toitsid, on üldise languse ja säästmise tingimustes asunud kulusid kokku tõmbama. Juba on teatatud varem kavandatud suvepäevade ja kokkutulekute ärajätmisest.

Puhkekohad, mis varem suplesid suvekuudel rahakülluses, peavad tänavu läbi ajama piskuga või lootma mingi ime sünnile. Järsku ikka ministeeriumi ametnikud leiavad kusagilt vabasid vahendeid, et need suvepäevadele suunata. Imed juhtuvad paraku muinasjuttudes ja nii sinisilmne ei saa ka olla, et kõik sellele üles ehitada.

Meie hindades on palju õhku ja nüüd on käes aeg, mil see tuleb sealt lihtsalt välja lasta. Kui vaadata kas või Saaremaa spaahotellide ja külalistemajade hinnakirju, siis võib ülepingutusi leida sealtki. Aastaid andsid meie spaades tooni soomlased. Hinnad olid taskukohased ja üldine elu Eestis tundus Soome või Rootsiga võrreldes odav.

Põhjanaabrites nähti lõputut turgu. Nüüd on hõimuvelled hakanud pilkusid mujale pöörama. Põhjuseks vahepealsetel aastatel meie üle mõistuse kerkinud hinnad. Kui tass kohvi maksab hotellis või kohvikus 25 krooni, siis on see ikka liig. Õllepokaali eest tuleb välja käia sama palju kui Saksamaal või Hispaanias. Poole aasta pärast eurotsooniga liituvas Slovakkias tuleb söögi-joogi eest hotellides Eestiga võrreldes välja käia poole vähem.

Rikas Skandinaavia turist on hinnatundlik, mitte priiskaja. Kui nädala- või kahe pikkuse paketi saab ta Leedus kolmandiku võrra odavamalt, sõidab ta sinna. Või läheb näiteks Saaremaa hindadega samavõrdsesse Jurmalasse, kus lähedal atraktiivne Riia ning vaba aja veetmise võimalused tunduvalt avaramad. Lisaks veel uudsuse moment ja head ühendused.

Võimalus on käia ka Leedus ja tutvuda sealsete huviväärsustega.
Oma tööjõu ülikõrge väärtustamisega ning krõbedate hindadega oleme teinud kokkuvõttes iseendile karuteene. Turistide vähenemine toob majutusasutustes kokkuvõttes kaasa koondamised, kuna pole mõtet nii palju inimesi tööl hoida. Väheneb piirkonna üldine konkurentsivõime ja vähem jäetakse maha raha. Kannatama hakkab maksutulude laekumine. Kokkuvõttes saab tagasilöögi kohalik ettevõtlus.

Saaremaa on muutunud üle mõistuse kalliks sõidusihiks ka siseriiklikult. Midagi on väga viltu, kui näiteks neljapäevast pühapäevani kestva SPA-paketi eest tuleb neljaliikmelisel perel tasuda 10 000–12 000 krooni. Sellise raha eest käib soodusreisiga talvel Egiptuses ära. Suurte reisikorraldajate suvepakkumisi vaadates võib sealtki leida Vahemere regioonis taskukohaste hindadega hotelle ja sihtpunkte.

Kui perel on kaelas majalaen ja autoliising, mille eest tagasihoidlikumate arvestuste korral tuleb kuus välja käia 10–12 000 krooni, siis mõeldakse, kumb valida – nädalane soodukaga soojamaa-reis või nädalalõpu veetmine Saaremaal.

See aeg on möödas, kui rahanumbrit ei vaadatud. Tagasihoidlike arvestuste puhul võib öelda, et eeloleval suvel peab autoga Saaremaale tulija arvestama kütusekuluks üle 2000 krooni, lisaks edasi-tagasi praamipiletitele oma pool tuhat krooni. Meie laiuskraad ei ole Aadria või Vahemere rannik, kus lesid ainult rannaliival.

Saarel olles tahad ka ringi liikuda ning see mõistagi maksab. Ööbimised võtavad väljaminekutest lõviosa, väljas söömisteks ja muuseumide külastamiseks ning suveniiride ostmiseks lisame veel mõned tuhanded. Kui liisingud ja laenud ootavad maksmist, siis hakkadki mõtlema ja kahtlema meretaguse reisi mõttekuses.

Kui hinnad alla ei lähe, siis ongi käes tumedates värvides stsenaarium. Viimane aeg oleks majutajatel käivitada mõned soodushindadega kampaaniad või pakkuda neile, kes ikkagi otsustavad maksku mis maksab saartele tulla, mingi lisaboonus. Majanduslangus teeb tahtmatult oma töö ning maailma majanduses toimuvat ei saa eirata. Ellujäämiseks tuleb turismiettevõtjatel läbi käia puhastustulest. Oleme jõudmas majanduse arengus lihtsalt uude faasi ning kiire rikastumise aeg on möödas.

Ülikasumite teenimine, kui aasta või paari jooksul teenitud rahaga võeti ette uute hotellide või külalistemajade laiendamine, on ümber. Nüüd tuleb harjuda mõttega, et ka 10–20-protsendiline kasum on kasum ja millegi teoks tegemiseks teenitakse raha aastaid. Puhastustuli kõrvetab valusalt, ent ellujäämise nimel tuleb see välja kannatada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)