Ümbermaailmareisile! (1)

Kes meist ei oleks kordki elus unistanud reisimisest kaugetele maadele? Tänapäeval, mil sedasorti unistusi on lihtsam täide viia kui kunagi varem, on reisimise ja reisimuljete jagamise kogemus olemas ilmselt pea igaühel.

Küllap on paljudel lehelugejatelgi plaan suvel kusagile kaugemale reisida. Enne Pariisi minekut soovitatakse aga Nuustakul ära käia. Või mis veel parem – ka teiste inimeste reisidest saadud kogemusi kõrva taha panna.

Sel suvel saab Muhu muuseumis Koguvas vaadata Tartu ülikooli ajaloomuuseumi koostatud näitust “200 aastat admiral Adam Johann von Krusensterni ümbermaailmareisist”.

Reis algas Peterburist 1803. aasta augustis ning viis kaks ekspeditsioonil osalenud purjelaeva Nadežda ja Neva kolme aasta jooksul ümber Aafrika ja Austraalia, Hiinasse ja Jaapanisse, kellega Tsaari-Venemaa soovis sõlmida diplomaatilisi ja kaubanduslikke suhteid.

Tagasi kodusadamasse jõudsid laevad 1806. aasta augustis. Lisaks ekspeditsiooni ettevalmistuse, kulgemise ja ette tulnud raskuste kirjeldusele saab näitusel vaadata joonistusi neist maadest ja inimestest, keda ümbermaailmareisijad oma teekonnal kakssada aastat tagasi kohtasid.

Tänapäeva inimestelegi soovitaksin “seebikarbi” asemel oma reisile kaasa võtta hoopis värvipliiatsi- või akvarellikarp. Fotojäädvustusi vaatamisväärsustest saab osta ka postkaartide kujul, ise üles joonistatud huvipakkuvat kohta või eset aga ei unusta niipea.

Ümbermaailmareisi juht Krusenstern pärines Balti-Saksa aadlike soost, tema kodukoht oli Raplamaal. Tema juhtimise all seilas kokku 129 Vene keisririigi alamat, kellest koguni 7 olid pärit Eestist. Ekspeditsioonil osales ka üks saarlane, Fa-bian Gottlieb von Bellingshausen Lahetaguse mõisast, kes oma hilisema karjääri jooksul jõudis olla ka Vene keiserliku ekspeditsiooni juht Lõunamandri rannikuvetesse. Sellest kirjutab Juhan Smuul “Jäises raamatus” niimoodi: “Ajaloolisel 4. jaanuaril maabus Antartktise mandril eesti rahva ja tema kirjanike esindaja.

Ta on siin rajoonis esimene eestlane ja teine saarlane (esimene saarlane oli Pilguse mõisa parun Bellingshausen).” See teos, mis kirjutatud samuti pikal merereisil ja avastusretkel, sobib heaks paralleeliks Muhu muuseumis Koguva Väljal üles pandud ümbermaailmareisi-näitusele. Just rannakülast pärit reisikihk viis Smuuli erinevalt nii paljudest teistest kirjanikest omal nahal kaugete teekondade raskusi ja eneseületusi läbi tegema.

Sellised mereretked ja lood nendest on meie merekultuuri alus, millega tasub kindlasti oma suhteid värskendada tänapäeva maailmaränduritelgi. Alustada võiks Koguvast, seda enam, et ka siia jõudmine nõuab teatavat leidlikkust ja pealehakkamist – ühistranspordiga siia juba naljalt ei pääse…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)