Pole võimeid, mida mõõta (18)

Pole võimeid, mida mõõta

 

Lapsed on paksud, lapsed on küürus, lapsed on laisad, lapsed on vähemotiveeritud. Selliseid kommentaare võib kuulda kehalise kasvatuse õpetajatelt.

Laste kehalised võimed on muutunud pea olematuks. Kui lapsi koolis kehaliste võimete alal testida, siis vaadates mõnikümmend aastat tagasi väljaantud testides toodud eeldatavaid keskmisi tulemusi, tekitavad need hämmastust. Nendeni jõuavad meie praeguses mõistes vaid ülilapsed. Toona olid need aga tavalised lapsed.

Öeldakse, et koolides tegeletakse lastega vähe. Kehalise kasvatuse tunde on vähe. Esimene väide ei ole tõsi, teine aga on.

Kindlasti peaks olema koolides rohkem tunde, et lapsi kas või sunniviisiliselt end natukenegi liigutama panna. Aga paratamatult tuleb ka arvestada, et kõik hakkab pihta kodust. Lastetoast. Kui kodus on parimad lapsehoidjad televiisor ja arvuti ning enimharrastatav vabaõhu-ajaviide sõpradega kaubanduskeskuses või turuplatsil hängimine, siis on vist kommentaarid liigsed.

Sest kehalised võimed ei saa sedamoodi arendada. Loomulikult ei saa seda öelda kõikide laste kohta, nii mõnigi laps jookseb parema meelega õues, kui harrastab eelnimetatud tegevusi.

Usun, et nii mõnigi kehalise kasvatuse õpetaja on laste kehalisi võimeid testides tundnud, et tal on nendest lastest kahju. Sest nad ei jaksa. Nende jaoks on näiteks kestvusjooks sulaselge piin ning selililamangust istessetõusud tähendavad nädalapikkust kõveras käimist.

Pole midagi mõõta. Sest võimeid enam ei ole. Ning kui elu samamoodi areneb, siis me neid tagasi ka ei saa.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 57 korda, sh täna 1)