Mida kõike saab 200 krooni eest… (7)

Mida kõike saab 200 krooni eest…

 

Täna pärast tööd sõidan Tartusse. Kuus tundi sõitu ja olengi Emajõe Ateenas. Räägitakse küll, et Eesti on väike ja linnadevahelised vahemaad olematud, aga kuidas siis buss ühest linnast teise kuus tundi sõidab? Enne jõuab Veneetsiast Münchenisse kui Kuressaarest Tartusse. Kuigi viiamne vahemaa on oluliselt lühem.

Eesti linnadevahelised ühendused on kehvad, bussid ebamugavad ja vanad, tihtipeale on bussis ka tüütud ja ebameeldivad reisikaaslased. Muidugi ei ole kõik alati nii negatiivne. Mõnikord isegi ei ole bussis lärmavaid joodikuid ja alkoholiaurudest tiinet õhku. Nii et ma parem ei üldista ja ei ütle, et kõik on täiega… sealsamuses.

Aga Tartu–Kuressaare ja vastupidise sõidusuunaga bussiliini kasutamine on alati ettearvamatu. Iial ei tea, mis sa 200 krooni eest saad.

Kuna puutun Kuressaare–Tartu bussidega üsna tihti kokku, siis tean, et tegelikult on see liin nii mõnelegi aktiivsele Tartus käijale konnasilmaks. Kuna bussipiletid kallinevad iga teatud aja tagant üsna korrapäraselt ja järjekindlalt, siis pean vajalikuks selle bussiliini kasutajana tähelepanu pöörata teenuse kvaliteedile.

Kas bussipileti hinna sees on ka lärmavad ja purjutavad reisikaaslased? Ja ebamugavad bussiistmed, puudulikult töötavad õhukonditsioneerid? Seda, et sõidugraafikud halvad ja harvad on, ei peaks ma vist üldse mainimagi. Kuressaarest Tartusse sõidab buss 2–3 korda päevas. Vastupidises suunas on sama lugu.

Mõnikord, kui lähen nädalavahetuseks Tartusse, tunnen juba nädala alguses meeletut stressi. Pean ju jälle kuus tundi bussis istuma. Pealegi iial ei tea, missugune buss sulle bussijaamas ette antakse. Tihtipeale on bussid olnud üsna vanad, kulunud.

Vahel tahaks istme seljatuge allapoole lasta, paljudel kordadel pole see mul aga õnnestunud, sest buss on lihtsalt niivõrd vana, et need istme mugavdamise kangid on kas olematud või lihtsalt väsinud, st lõhutud ja kulunud. Ja pealegi, kui istet allapoole lasen, võib see kellelegi ette jääda ja ebamugavusi valmistada. Minu meelest ei vasta Kuressaare–Tartu linnadevahelised bussid elementaarsetele mugavusnormidele.

Tegelikult ei häiri mind kõige rohkem need ebamugavad bussiistmed, vaid hoopis bussis valitsev õhkkond. Ma ei ole elu sees üheski teises bussis ja liinil nii suurt joodikute kontsentratsiooni näinud, kui on seda Tartu–Kuressaare liinil.

Ei ole küll otsesest statistikat teinud, kuid tean oma kogemuste põhjal, et pühapäeviti on alkoholijoobes reisijaid tunduvalt rohkem kui reedel. See on vist see eestlaste kena komme “nädalavahetusel tina panna” ning seetõttu ei olda veel pühapäeva pärastlõunakski kaineks saadud.

Tavaliselt sõidan Kuressaar-de pühapäeval. Eriti palju on purjus inimesi just Kuressaarde sõitjate seas Eks nende joobeseisundist saab isegi natuke aru. On ju nädalavahetus seljataga Peaks veel tänama kõige kõrgemaid jõude, et sellistel inimestel piisavalt mõistust peas on ja nad ise rooli ei istu, vaid sõidavad bussiga.

Saan aru, et sõit on pikk ja väsitav, talumatu ja piinav, kuid ma ei arva, et inimene peab sõidu veel piinarikkamaks tegema joomise, lällamise ja teiste reisijate tülitamisega.

Hiljaaegu tuli bussi peale kaks meesterahvast. Üks oli silmnähtavalt napsine ja teine lihtsalt tuikus, olles muidu üsna vagur. Mõlemad seega “võtnud”.

Pärast pikka kauplemist bussijuhiga stiilis “Lase meid peale, maksame sulle, kui kohal oleme”, “Anname sulle selle ja selle asja pandiks”, “Mul naine ja lapsed Saaremaal, pean koju saama”, lastigi mehed peale. Vaevalt bussi sisenenud, asusid nad kohe teisi reisijaid tülitama: “A kust sa pärit oled? Neiu, kas ma tohin su kõrvale istuda? Miks sa ei räägi minuga?” jne, jne.

Kui keegi reisijatest nendega suhelda ei soovinud, istusid mehed maha ja kulus umbes 10 minutit, kui üks meestest otsis juba pintsakutaskust välja “lauaka” ja teine avas üsna julgelt õllepudeli. Nagu oleks selleski bussijuhiga kokku lepitud.

Nii nad istusid seal, paar pinki minust eespool, ja lehkasid alkoholi järele. See ajas mul niigi umbses ja ülerahvastatud bussis südame pahaks. Kuus tundi sõitu ebamugavate istmete, lällavate purjus meestega ja konditsioneerita. Kas saakski pühapäeva paremini veeta?

Tegelikult ma tahaksin, et Tartu ja Kuressaare vahel oleks lennuühendus. Oleksin nõus isegi topelthinda maksma, peaasi et saaksin oma eluajast paar tundi säästa ja piinarikka bussisõidu asemel seda säästetud aega rahulikult kodustega veeta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)