Vaidlemine vaidlemise pärast

Vaidlemine vaidlemise pärast

 

Ma olin kuulnud, et pärast seda, kui Kuressaares enam õhtul kella kümnest alates ei saa ka lahjemat alkoholi osta, võib nädalavahetustel linnapiiril Roonimäe tanklas näha järjekordi, mida seal seni nähtud pole. Jutt jummala õige.

Möödunud reede õhtul tulin maalt. Käisin kastmas ja natuke rahmeldasin ümber maja niisama kah. Linna poole sõites avastasin, et kell on just täpselt nii palju, et õlut enam poest ei saa.

Aga kangesti oleks tahtnud. Tuli meelde, et nii jänt kui see ka pole, saab ju peaaegu linnast ikkagi õllepurgi osta. Samast Roonimäelt ikka. No ja kui selline võimalus on jäetud, miks seda siis mitte kasutada, eks?

Järjekord oli pikk. Üsnagi. Peaasjalikult noored. Sellised, kelle puhul võib teenindajal tekkida küsimus, kas õlle või siidri ostmiseks ikka vanust piisab.
Ma ei olnud nn intsidendi tunnistajaks algusest peale. Aga hetkel kui tanklasse sisenesin, käis üle leti vaidlus – ühel pool letti habras naisterahvas, aga väga südikas, teenindaja siis; teisel pool ka habras naisterahvas, aga silmnähtavalt noor, klient siis.

Lisaks üks noormees, kes näis olevat noore neiuga koos. Vaidlus käis paralleelselt kahel teemal: teenindaja nõudis ostjatelt dokumenti, tütarlaps-klient aga seadis kahtluse alla, kas teenindaja üldse midagi klienditeenindamisest kuulnud on.

Lõppes see asi nii, et neiu lahkus, noormees tõi viimaks autost dokumendi ja sai oma õlled kätte.

Mina tahan aga öelda, et imetlen toda teenindajat. Et ta endale kindlaks jäi, riskis tanklatäie ootavate noorte pahameelega ja kannatas vastuhaukumist ega löönud käega, et ah võtke siis ja minge.

Klienditeenindajal on õigus ja kohustus küsida dokumenti. Ja kliendil on kohustus seda näidata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)