On’s Muhu suur või pisike?

Muhu oo Eestimaal suuruse poolest kolmas saar. On’s ta suur või pisike? Et justkut oleks pisike. Aga siia mahtuvad armsaid küla- ja metsavaheteid lõhkuma suured võerad massinad, sii mahtuvad inimesed omavahel võimu, meelsuse ja ideede pärast võitlema. Et on’s ta siis suur saar? Aga meite lapsed mahtuvad ää ühe kena lasteaa ja ühe kena koolimaja sisse. Meite pärimused, rahvakunst ja arhidektuur oo erilised ja omanäolised.

Traditsioonid oo nee, mise naal püsivad pered, külad, vallad, rahvad…

Muhu meeste murumütsa oo kojotud põlvest põlve. Nüüd siis äkist vaielse, kis selle kaubamärgi ikka turule tõi. Või näiteks vaidlused soare pealt ruusi kaevandamise või mitte kaevandamise üle viivad kuni selleni välja, et muist Muhu soart ähvardab meelepahaga paerguse valla alt ennast hoopis lahti arvata.

Nee oo lihtsalt mõned esteks pähekaran asjad. Vabandage, kut ma misestkid väga valeste ole aru soan, aga mo meelest võiks siikohtas väheke hinge tagasi tõmmata ja rapsimise asemel natusse mõtelda. Mõtelda hoopis selle üle, mis võiks panna meitid kaelakuti seltsis laulma “See oo meite Muhu, see oo Muhumaa…”

Eks mõisted “suur” ja “pisike” oo suhtelised. Üks pealinna pere, kis suiti mitu kuud Muhus elab, oo iga sügise kimpus sellega, et soare pealt linna tagasi minnes ep mahu pereliikmed korteris änam kuidagid üksteisest mööda köima. Et mis siis juhtub? Korter jääb justkut sügiseks pisemaks.

Suisel aal harjuvad koa kohjapealsed inimesed suurema ruumiga. Toimetused oo rohkem toast väljas, mehed köivad veel isegid merel, kus igalpoolt maad ep paistagid. Natusse võib sõukest voastaaegade vaheldumisest sõltuvad olemist võrrelda hingamisega: sui hingatse sisse, tõmmatse kopsud õhku täis, talve hingatse välja.

Varakevade, kut esimene rohulible oma nina mulla sihest välja pistab, hakatse jälle pisitasa hinge seetsipoole tõmbama. Et see seetsipoole hingatud õhk oleks puhas ja toidaks meite keha, hinge ja vaimu, see sõltub ikka iseomast. Tark teeb valikud oma südame heale järele.

Kut ikka ilm lubab, peetse paergus kõik suuremad ja pisemad olemised lage taeva all.

Eile tähistasid Leena Peegli juhendatavad ringid ja ta sõbrad-tuttavad-austajad Hellamaa külakeskuses Leena juubelid. Soojad südamest tervitused taale! Muhulaste laul ep jää laulmata, kut Leena sii ikka olemas oo.

Selle laupa oodetse kõiki häid inimesi jälle piknikule. Selle korra aegas Pädaste mõisa. Algusega kellu kahest päeva tähistatse Pädaste mõisahoone taasavamist. Külalistele pakutse suupistemi, jooke ja näidetse uie kuue soan mõisahoonet.

Vanatoa turismitalu Koguvas kutsub koa külase ja voatama oma uut väljanägemist.

Mineva nädali aasi ma teitele udu. Kas põle seda keegid tähele pannud või põle huvitav teema, aga mo poolt välja hõigatud vana Seanina kalatööstuse juure kasun uude loanide keskkonnamõjude arutelu põle mitte mineva nädali maha peetud. 15. juunini soab loanidega veel tutvust tiha Muhu valla kodulehe peal ja valla maa- ja planeeringu osakondas.

Sellesamma päevani soab valla aadressile esita kirjalikult oma küsimusi, vastuväiteid ja tiha ettepanekumi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise avalik arutelu Põhjaranniku tervisekeskuse loanide üle peetse 16. juunil algusega 15.00 Nõmmküla külakeskuses.

Juba peale hakan suvitushooajaks loanitse tuleval nädalil korda tiha koa Pallasmaa rand. Kis tahab kangeste kampa lüüa, võtku Pallasmaa külavanamaga ühendust. Ja kis oskab ütelda, mis moel paramini säilita kena looduslik ujumise ja suvitamise koht ning kaitsta seda ükskõiksete lagastajate eest, siis ettepanekud oo teretuln.

Iseoma ümber olavad paigad tuleb kordas hoida, nagu iseoma siheskid. Tasakaal oo üks kena eestikeelne sõna, mis ideaali peaks iseloomustama. Kut hakkab puudus olema armastusest, valgusest või rahust, siis lubage seda omale. Nõnnakaua kut naeratada jõksate, peaks teitega kõik kordas olema.

Olge munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 21 korda, sh täna 1)