Amputeeritud kehaosade saatus on jäetud arstide otsustada

Amputeeritud kehaosade  saatus on jäetud arstide otsustada

BIOLOOGILISED OHTLIKUD JÄÄTMED KÜLMA: Heli Sall näitab, kuidas hoitakse amputeeritud jäsemeid, pimesooli ja muud.

Ehkki Kuressaare haiglas toimib jäätmemajandus vastavalt ettenähtud korrale, on seaduseandja jätnud täpselt määratlemata, millised on nakkusohtlikud jäätmed. “Arst peab operatsioonisaalis otsustama, millisesse kotti milline asi läheb,” tõdeb SA Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu.

Laias laastus võib öelda, et osa haiglajäätmeist (kõikvõimalike protseduuridega kaasnevad jäätmed) läheb olmejäätmetesse, nagu näiteks sidemed, lahased, linad, ühekordselt kasutatavad rõivad, mähkmed jne.

Sarapuu sõnul kogutakse kõik teravad ja torkivad esemed – kanüülid, süstlad jne – eraldi kanistrisse, desinfitseeritakse ja valatakse enne tavaliste jäätmete konteinerisse panekut kipsiga üle.

Kehaosad ja elundid, veresäilituskotid ja -konservid, mis ei ole nakkusohtlikud, pannakse “hoiule” –20-kraadisesse külmkirstu ning Prügimees OÜ toimetab need Kudjapele matmiskohta. Amputeeritud jalad ja pimesooled maetakse kahe meetri sügavusse.

Erikäitlust nõudvad jäätmed, mis on seotud nakkusega, lähevad haiglas erikäitlusse. Haiglal on olemas selleks KIK-i rahaga eelmisel aastal soetatud aparaat Steriflach, mis siis skalpellid, noad, süstlad, pintsetid ja tampoonid ära töötleb. Kui juhtub, et oma aparaat mingil põhjusel ei tööta, saadetakse jäätmed töötlusse kas Pärnu või Tartu haiglatesse.

Kuressaare haigla majandusosakonna juhataja Heli Sall ütleb, et sel aastal on haigla ise töödelnud 1,4 tonni ohtlikke jäätmeid, Tartusse on saadetud pool tonni ning Pärnusse 150 kg, “matmisteenust” on vajanud 300 kg kehaosi jms.

Matta või põletada

“Muidugi võib siin filosofeerida, kas on õigem matta või põletada, kuid eestlased on ju siiski eelistanud matmist – krematooriumid on meil suhteliselt uus nähtus,” arutleb Sarapuu.

Talle teeb muret hoopiski teema, mille kolmapäeval tõstatas ka tohtrite veebikirjas Meditsiiniuudised maaülikooli nakkushaiguste osakonna juhataja Arvo Vilitrop, kelle hinnangul ei saa nõustuda väitega, et verd ja muid koenõresid nõretavad amputeeritud jäsemed on ohutud, kuna kõiki patsiente ei testita vere kaudu levivate viirusnakkuste suhtes ning seega ei ole teada ka nende nakkusstaatus.

Veterinaariaseadus nimetab kõiki loomakliinikutest ja lahanguruumidest pärinevaid jäätmeid ühemõtteliselt ohtlikeks, mis tuleb hävitada põletamise teel, ka on meil praktiliselt keelatud igasugune loomsete kudede matmine. Vilitropi sõnul on haiglajäätmete lugemine olmeprügi hulka jäätmeseaduse rikkumine ning selle teemaga peaks tegelema õiguskantsler.

“Meie vaatame seda asja nii, et paratamatult on iga organ või kehaosa teatud nakkusega. Ka surnul on sees pisikud ja bakterid,” tõdeb Sarapuu, kes peab äärmiselt oluliseks, et töötataks välja nn nakkuste klassifikaator, sest siis on asi ühene ja selge.

Praegu on ohtlikud haiglanakkused koolera, aids, tuberkuloos, tulareemia jne ning sõltub suuresti haigusloost, millisesse ämbrisse ühe või teise haige ja tema haiguse “toodetud” jäätmed satuvad. Heli Salli sõnul on raviasutusel oma jäätmekäitluseeskiri ning tugev kontroll: infektsiooniarst paneb aeg-ajalt kindad kätte ja vaatab, mis ühe või teise koti sees on.

Jututeemaks on küll haiglajäätmed, samas ei kontrolli keegi, kuidas kodus end haiguse tõttu süstiv inimene või tänaval end torkiv narkomaan käitleb oma süstalde nõelu, rääkis Sall.

Teine küsimus, mis jäätmeteemaga seondub, on raviasutusele ohtlike jäätmete utiliseerimise eest makstav raha. Praegu ei kompenseeri tehtavat haigekassa makstav nn raviraha, sest haigekassa ei tasu haiglale kulupõhiselt.

“Väidetakse, et kõik, mis puudutab infotehnoloogiat ja kapitalimahutusi, jäätmekäitlust ja palju muud, on raviteenuse hinna sees. See on ilus väide, mida on raske kontrollida,” ütleb haigla juht. Ideaalne oleks, kui raviraha sisse oleks arvestatud kõik ühe pimesoolepõletikuga patsiendi kulutustega kaasnev – alates tema haiglasse tulekust kuni pimesoole mahamatmiseni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 143 korda, sh täna 1)