Puugihooaeg algas juba veebruaris

Puugihooaeg algas juba veebruaris

VÄIKE, KUID AGAR JA OHTLIK: Tohtrite väitel algas sooja talve tõttu sel aastal puukihaamustustest tulenevate haiguste hooaeg juba veebruaris.

Selle aasta sooja talve tõttu algas puugihammustustest tulenevate haiguste aeg juba veebruaris, kui mitmed Saaremaa perearstid diagnoosisid oma patsientidel puugihammustustest tulenevat bakterhaigust borrelioosi.

Muhu perearst Lea Uutsalu ütles, et sooja talve tõttu esines puugihammustusi aasta läbi. “Juba veebruaris hakkas pihta n-ö puugihooaeg,” rääkis Uutsalu.

Tema sõnul on tänavu inimesed end entsefaliidi vastu rohkem vaktsineerinud. “Varasemalt on olnud noorukid ja lapsed, nüüd teevad kõik vaktsiini,” lisas ta. Uutsalu andmetel esineb entsefaliiti üldiselt vähem kui borrelioosi.

“Alles täna tegime kindlaks kaks borrelioosijuhtumit,” märkis ta.
Muhu perearsti meelest on aktiivsem puugihammustuste hooaeg ikkagi aprillist oktoobrini ja täielikult puukidest hoiduda siiski ei saa. “Neid võib saada isegi lillekimbust, kuid ebamääraste haigusnähtude puhul tasuks kohe arsti poole pöörduda,” soovitas Uutsalu. “Me oleme siin ebamääraste sümptomitega inimestele teinud vereproove, et haigus kindlaks teha,” ütles perearst.

Salme perearst Tiina Tarkin ütles Oma Saarele, et üldiselt on juhtumeid läbi aasta palju olnud, kuid tema meelest on aktiivsem puugihooaeg ikka varakevadel. “Eriti puugirohke on Torgu ja Lümanda valla piirkond,” leidis ta ja selgitas, et tegeleb ka selle piirkonna patsientidega. Sellel aastal hakkas puugihooaeg varem, juba jaanuaris-veebruaris, kuid Salme piirkonna inimesed on üldiselt väga teadlikud ja tähelepanelikud, lasevad ennast vaktsineerida ja nüüd on vaktsiin ka olemas. “Vaktsiini hind on kuskil 400 krooni,” lisas Tarkin.

Leisi valla perearst Katrin Kallasmaa rääkis Oma Saarele, et tema patsientide seas oli eelmisel kevadel isegi rohkem borrelioosijuhtumeid kui selle aasta kevadel. “Eriti endeemilised on Leisi vallas Metsküla, Laugu ja Asuka piirkond,” lisas ta.

Kallasmaa meelest on praegu väga aktiivselt vaktsineerima hakatud, inimesi käib väga palju. “Nüüd on vaktsiin saadaval ka,” ütles ta. “Sellel aastal tegime esimesed analüüsid juba jaanuaris ja need kinnitasid puugihammustusest tulenevat haigust,” selgitas perearst ja lisas, et kindlaks tehti borrelioos. Kallasmaa arvates on varakevadel eriti palju juhtumeid.

“Oleme avastanud ka paari aasta taguseid juhtumeid,” ütles Kallasmaa ja lisas, et mõnel inimesel on puugihammustus alles paar aastat hiljem välja löönud. “Pigem saab puugi murult, aasalt, niidult kui metsast,” arvas Kallasmaa. “Minu praktikas on olnud juhtumeid, kus inimene on suve jooksul kolm korda borrelioosi nakatunud ja kolm korda ambulatoorset ravi selleks saanud,” tõi Kallasmaa näite.

Kuressaare haigla ravijuht Reet Tuisk ütles, et igale puugihammustusele ei järge alati haigestumine. “Kuskil üks kolmandik või isegi alla selle hammustatutest saavad kas borrelioosi või entsefaliidi,” ütles Tuisk.

“Need on erinevate vormidega ja meieni jõuavavad haiged, kes enam ei allu ambulatoorsele ravile,” selgitas ta. Tema andmetel oli Kuressaare haiglas maikuus kaks borrelioosihaiget ja üks entsefaliidiga patsient. Tuisu sõnul kestab nende ravi üle kuu. “Entsefaliidi puhul on see aga isegi rohkem,” sõnas Tuisk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 74 korda, sh täna 1)