Laulurahvas tähistas Sõrvemaa 145. laulupüha

Laulurahvas tähistas Sõrvemaa 145. laulupüha

LAULUTULI LÄHEB TEELE: Massinõmmel Sõrve laulupuu all vastavatud mälestuskivi juures süüdatud laulutule ulatas maakonna rahvakultuurispetsialist Krista Lember Salme vallavanemale Kalmer Poopuule, kes selle peopaika jõudmise eest hoolt kandis.

Pühapäeval tähistati Sõrvemaa laulupüha 145. aastapäeva mälestuskivi avamisega Massinõmmel ning kontserdiga Salme laululaval.

Seekordsel Sõrve laulupeol osales 230 lauljat, sealhulgas 12 koori ning kaks tantsurühma. Külakosti Tartu- ja Harjumaalt tõid Vanemuise seltsi segakoor ja puhkpilliorkester Nissi Trollid.

Saaremaa kooridest olid esindatud Salme, Taritu, Lümanda, Mustjala, Kärla, Kaarma, Karja, Valjala, Anseküla koorid ning segakoor Lyra. Koore vaatama-kuulama olid tulnud mitte ainult sõrulased, vaid rahvast üle terve Saaremaa. Oli ju Sõrvemaa laulupidu toona esimene omataoline Saaremaal, enamgi veel, seda võib ka nimetada kuus aastat hiljem toimunud Eestimaa esimese üldlaulupeo eellaseks.

Pidulisi oli tervitama tulnud Saare maavanem Toomas Kasemaa, kelle sõnul ei ole tänavune pidu mitte ainult Sõrvemaa laulupüha tähistamine, vaid sellega saab ka meeles pidada ligi 200-aastast kooslaulmise traditsiooni Saaremaal. Esimene pidu ei tekkinud mitte tühjast kohast, vaid ikka lauluarmastusest.

Salme vallavanem Kalmer Poopuu tuletas meelde, et nüüdne pidu sai teoks vaid tänu sellele, et Martin Körber 145 aastat tagasi siinsamas lähedal laulupeo korraldas. “Alates aastast 2003. oleme tähistanud Sõrvemaa esimest laulupüha siin, Salme rannapargis. Igal aastal on olnud kontsert ning juubeliaastatel laulupüha,” sõnas Poopuu ja lisas, et rannaparki on kavas panna Martin Körberi, Peeter Südda ja Anseküla kihelkonna tublide lauljate meelespidamiseks mälestusmärk.

Laulupäeva juhatas sisse mälestuskivi avamine Massinõmmel, kuhu tollane Anseküla pastor Martin Körber oli kunagi koorid kokku kutsunud, et üheskoos korraldada üks suur laulmine. Kolmandal nelipüha päeval, 21. mail 1863. aastal oli kogunenud ühe talukopli vainu peale lehtpuude alla ligi 500 kuulajat ja 60 lauljat. Laulupidu kestis poolteist tundi, nii nagu ka tänavune pidu.

“Kõige ees sammus lauluplatsile Anseküla koor, oma punavalgerohelise lipu all, millel oli hõbedane kiri – Anseküla. Järgnesid veel kolme naabervalla koorid. Anseküla lauljate arv oli juba 30 peale kasvanud, teised koorid olid pigem väiksemad,” meenutas pastor Anu Konks esimest laulupidu, sirvides mälestusteraamatut. Anseküla kiriku ansambel esitas Martin Körberi laule. Esimene pidugi peeti maha niimoodi, et lauldi laule Martin Körberi 1862. aastal ilmunud laulikust “Sõrvemaa lõokene”.

Mälestuskivi avamise au oli Anseküla rahvariietesse rõivastunud Salme vallavanemal Kalmer Poopuul. Laulutule süütasid Sõrve lionsite juht Leo Filippov ja maakonna rahvakultuurispetsialist Krista Lember. Tänu Sõrve lionsitele sai mälestuskivi avamiseks korda ka plats, kus 1983. aastast seisab laulupuu.

Koorijuhid-naisterahvad said korraldajailt tänutäheks rinda Anseküla sõle ning meesdirigendid kingiks Sõrve mustriga labakud.

Laulupäeva tähistamine jätkus puude istutamisega Salme rannaparki külaliskooride poolt ning õhtul läks etendus “Saaremaa onupoeg” täissaalile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 157 korda, sh täna 1)