Vanemate alkoholism jätab Saaremaa lapsed vanemliku hoolitsuseta

Vanemate alkoholism jätab Saaremaa lapsed vanemliku hoolitsuseta

 

Viimase 13 aasta jooksul on Saaremaa sotsiaaltöötajad tegelenud 829 lapsega, kes on arvele võetud vanemliku hoolitsuseta lastena. Laste arvelevõtmise levinumaks põhjuseks on perekonna alkoholiprobleemid.

Saare maavalitsuse lastekaitse spetsialist Helle-Mall Kruusement ütles, et üldiselt on Saaremaal sotsiaaltöötajate poolt esmakordselt arvele võetud laste arv püsinud stabiilsena, vaid 2006. aastal muutusid sotsiaalministeeriumile esitatava aruande kriteeriumid – aruandesse lisandusid ka need pered ja nende perede lapsed, kelle puhul sotsiaaltöötaja ei sekkunud probleemi lahendamisse.

“Sellest tulenevalt oli ka aruandes kirjas, et vanemliku hoolitsuseta jäänud laste arv oli 2006. aastal Saaremaal 169,” selgitas Kruusement. “Tegelikkuses midagi drastilist aga ei toimunud.”

Kruusemendi sõnul tegeletakse üldiselt nende lastega, kelle tervis ja elu on ohus. Saaremaal on aastas keskmiselt selliseid lapsi 30–40 ringis. “Nende laste puhul on sotsiaaltöötaja tegelenud laste perekondadega ja arutanud, kas paigutada laps oma perest eemale või mitte,” rääkis Kruusement.

Statistikaameti viimaste andmete kohaselt oli 2007. aastal selliseid lapsi Saaremaal 29. Nendest oli 19 poissi ja 10 tüdrukut. Kruusemendi sõnul ei saa vanemliku hoolitsuseta jäänud laste arvu siiski soo järgi eristada. “Poisse on statistiliselt tõepoolest mõnevõrra rohkem selles aruandes, aga poisse ka sünnib üldjuhul tüdrukutest rohkem,” märkis ta.

Kõige suurem oli vanemliku hoolitsuseta laste arv Saaremaal 1998. aastal, kui sotsiaaltöötajad võtsid arvele 113 last. Kõige väiksem oli vanemliku hoolitsuseta laste arv aga 1995. aastal, kui maakonnas võeti arvele vaid 10 last.

Kruusement ütles, et aastas paigutatakse sellistest vaatluse alla võetud lastest lastekodusse keskmiselt 3–4 last. “Mida lapsega peale hakata, otsustavad omavalitsused ise,” ütles maavalitsuse lastekaitse spetsialist.
“Saaremaalt on mõned lapsed ka SOS-külla läinud,” rääkis Kruusement ja lisas, et kui Kuressaare lastekodus kohti pole, on laps saadetud mõnesse mandri lastekodusse.

Näiteks SOS Keila lastekülas elab 11 Saaremaalt pärit last. SOS Keila lasteküla välissponsorluse koordinaator Hanna Uustal ütles Oma Saarele, et nendest 11 lapsest, kes lastekülas elavad, on neli Kuressaarest, kolm Kaarma vallast ja neli Torgu vallast.

“Põhjuseks, miks lapsed jäävad vanemliku hoolitsuseta, on ikkagi vanemate alkoholism,” selgitas Kruusement, lisades, et alkoholiprobleemide korral ei tule vanemad lihtsalt enam endagagi toime, rääkimata siis lastega toimetulemisest ja nende hooldamisest.

Kruusemendi andmetel on selle aja jooksul esinenud vaid mõned juhtumid, mil lapsed on jäänud hoolitsuseta vanemate surma tõttu. “Sellisel juhul need lapsed üldiselt lastekodusse ei satu, nad võetakse hoolealuseks või eestkoste alla sugulaste või perele lähedaste inimeste poolt,” mainis Kruusement.

“Minu praktikas on esinenud ka selliseid juhtumeid, kus naised on kohe pärast sünnitust oma lapsest loobunud,” rääkis lastekaitse spetsialist, lisades, et sellistel puhkudel on emad tavaliselt siiski šokiseisundist toibunud ja lapse omaks võtnud. “Ütleme, et kolmest sellisest naisest on kaks pärast šokist toibumist lapse omaks võtnud,” ütles Kruusement.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)