Laste arvu vähenemine tõmbab Kuressaare koolivõrku koomale (10)

Laste arvu vähenemine tõmbab Kuressaare koolivõrku koomale

 

Juba mõnda aega on meie lehtedes olnud kirjutisi Kuressaare linna põhikooli teemadel, mille sisu võiks lühidalt kokku võtta sõnades “Kuressaare haridusvõrgu reform”.

 Tõsi ta on – laste sündimuse vähenemine on oma jälje linna lasteaiamaastikule juba jätnud ning nüüd, mil koolidest hakkavad lahkuma laulva revolutsiooni suured aastakäigud, saabub sama aeg ka sinna.

Samas ei juhtu see sugugi nüüd ja kohe, ega ka veel järgmisel aastal, nagu mõnest varasemast kirjutisest võisime lugeda, aga arutlusteks on õige aeg küll, sest nelja aasta pärast ei ole olukord enam see, mis täna…

On kevad ja õppeaasta jõuab lõpule ka Kuressaare koolides. Tänavu on meie neljas lastele üldharidust andvas koolis – Kuressaare põhikoolis, Vanalinna koolis, Saaremaa ühisgümnaasiumis ja Kuressaare gümnaasiumis – klassi lõputunnistust saamas kokku umbes 2600 õpilast. Toon ära siinkohal ka arvud koolide kaupa: põhikoolis 274 õpilast, Vanalinna koolis 438, SÜG-s 798 ja KG-s 1107.

Kolm aastat tagasi oli samades koolides kokku ca 3000 õpilast. Seitsme aasta pärast, kui kooli lähevad käesoleval aastal sündinud lapsed, on õpilasi ligi 2000, ja kui eeldada, et aastane sündimus Kuressaares jääb viimaste aastate tasemele (150–180 last aastas), siis nii jääbki.

3000 – 2000 = 1000 õpilast vähem – kunst on kooli pidada, kui lapsi ei ole… Nende teadmiste valguses tuleb nii praegustel kui ka tulevastel linnajuhtidel toimetada, et õigeid valikuid tehes viia läbi sellised muutused, mis ei laseks tehtud investeeringutel pooltühjalt “tiksuda”, vaid võtaksid sealt välja maksimumi ning hoiaksid ka tööl parimad pedagoogid ehk kokkuvõttes tagaksid meie lastele jätkuvalt konkurentsivõimelise hariduse oma kodulinnas.

Selleks et teemasse pisut veel selgust tuua, olgu öeldud, et ainult õpilaste hulga kõrvutamisest eri aastate lõikes otsuste tegemiseks ei piisa. Mõned aastad tagasi muudeti Eestis põhikooli klasside täituvuse piirnormi selliselt, et senise 36 õpilase asemel on klassi täituvuse ülemine piir 24 ning üleminek nn väikestele klassidele toimub aasta aastalt vastavalt uute esimeste klasside vastuvõtule. Sellest tulenevalt peab võimalike muutuste kavandamisel arvestama pigem klassikomplektide kui õpilaste arvuga.

Kolm aastat tagasi oli meie linna eelpool nimetatud koolides kokku 99 klassikomplekti, sel aastal läheb suvepuhkusele 93 klassi jagu lapsi, nelja aasta pärast 83 ja seitsme aasta pärast 81 klassi. Paneme siia kõrvale tänase klasside arvu kooliti: Kuressaare põhikool 13, Vanalinna kool 17, SÜG 27 ja KG 36.

Pole raske märgata, et võrreldes tänasega on juba mõne aasta pärast Kuressaare linnas 10–12 klassikomplekti vähem – see on terve Kuressaare põhikooli jagu klasse. Samas on kõik koolihooned remonditud ja korras ning õpperuumide arv selline, mis võimaldab nõuetekohaselt õppetööd läbi viia tänases mahus ja pisut suuremaski. Millised on valikud?

Mitte midagi muutes ja jätkates aasta aastalt seni välja kujunenud valdavat praktikat, kus Kuressaare põhikooli võetakse vastu üks ja teistesse koolidesse kaks esimest klassi ning gümnaasiumiastme õpilaste arvu muutuse “neelab alla” KG – mis on iseenesest omaette vaidluse teema –, oleme nelja aasta pärast olukorras, kus Kuressaare põhikoolis on 9 klassi, st üks klass igas vanuseastmes, Vanalinna kool ja SÜG töötaksid samas mahus mis täna ning KG-s oleks nelja aasta pärast 30 ja seitsme aasta pärast 26 klassi.

30 ja veel enam 26 klassikomplekti KG-s oleks aga ilmne raiskamine, sest suure ja korras koolina on seal õpperuume tervelt neljakümnele klassile. Millega seda potentsiaalset tühimikku täita? Lahendusi ei tasu ilmselt otsida haridusvaldkonna väliselt, sest kooli töökorraldus juba on kord selline, mis niisama lihtsalt end teiste valdkondadega kokku panna ei lase.

Kui vaadata ringi haridusvaldkonna sees, siis üheks võimaluseks on kindlasti KPK klasside ületoomine KG-sse ja põhikooli hoonele nüüd omakorda uue rakenduse leidmine. Sellisel juhul oleks KG-s umbes sama palju klasse kui täna ja mis siin salata, selle variandi kasuks räägib ka väga paljude linnakodanike aastast aastasse süvenev soov oma lapsed just KG-sse ja mitte KPK-sse õppima panna.

Põhikooli remonditud hoones võiks aga oma koha leida noorte huvikeskus, mis paikneb praegu kahes kohas ning üsna kitsastes ja kehvades tingimustes Komandandi tänaval ja Smuuli tänava lasteaias, kusjuures seoses lasteaia rekonstrueerimisega lähiaastatel sealsed ruumid huvitegevuse jaoks kaovad.

Samuti sobiks ja mahuks koos huvikeskusega KPK hoonesse kunstikool, mille maja on praegu üsna armetus seisus. Ning kui siia lisada veel seni puudu olev korralik tööõpetuse- ja käsitöökeskus, mis teenindaks SÜG-i ja Vanalinna kooli, siis saaksime üsna mõõdukate investeeringutega lahendatud kolm rasket probleemi Kuressaare haridusvõrgus.

Põhimõtteliselt saaks huvi- ja kunstikool tegutseda ka KG vabanevates klassiruumides, mis omakorda annaks võimaluse üldhariduse kunstitunde päevasel ajal paremates tingimustes läbi viia. Mõtlemise koht! Ning KPK hoonesse mahuks lisaks ühele paralleelile ka tööõpetuskeskus nii omadele kui ka SÜG-i ja Vanalinna kooli poistele.

Kindlasti on ümberpaigutusvõimalusi teisigi. Samuti on kindel see, et nelja aasta pärast ei ole Kuressaare haridusvõrk enam selline kui täna. Arutelud erinevates gruppides – koolides, hoolekogudes, kohalikes

poliitringkondades, volikogu komisjonides – on oodatud ja asjakohased otsimaks eri lahendustele poolt- ja vastuargumente või pakkumaks välja sootuks uusi lahendusi. Aega selleks veel on.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 73 korda, sh täna 1)