Kalmistu tuulte ja lainete meelevallas

Kalmistu tuulte ja lainete meelevallas

Carl Oswald Bulla, kuulsa fotograafi ja tema naise Christine haua leiab Jämaja surnuaias Tundmatu sõduri kivi lähedalt.

Kui von Radinghist ei tea tänapäeva sõrulastest enamik midagi, siis Carl Oswald Bulla on Sõrves teada-tuntud inimene. Selle kuulsa fotograafi ja tema naise haud on surnuaia põhjapoolsest väravast sisenedes Tundmatu sõduri kivi lähedal.

Veel paar aastakümmet tagasi oli Sõrves veel ka inimesi, kes olid oma silmaga näinud seda meest küll koduõuel Iidel naisega puid saagimas, küll kusagil külavahel kaameraga ringi liikumas.

Bulla oli rahvuselt austerlane, sündinud 26. veebruaril 1855. aastal. Kümneaastase poisikesena tuli ta Venemaale, kus sattus jooksupoisiks Peterburi Dunant’i fototarvete ärisse, kus tõusis hiljem õpilase ja laborandi seisusesse. Oma esimese iseseisva foto-ateljee avas ta 1875. aastal. 1886. aastal sai ta Peterburi linnapealt loa pildistada ka väljaspool ateljeed ja siitpeale algas tema tegevus fotoreporterina.

Bulla kasutas oma sellist eriseisundit võrreldes teiste fotograafidega tegemaks ülesvõtteid, mis kajastavad muuhulgas ka Venemaa ajaloo saatuslike aastate tänavarahutusi ja atentaadi tagajärgi. Koos oma perekonnaga dokumenteeris Bulla Venemaa ajalugu 19. sajandi lõpust kuni võimu ülevõtmiseni nõukogude poolt.

Tal on suuri teeneid ka eesti soost fotograafide koolitamisel. Mitmed hiljem edukalt tegutsenud eestlastest piltnikud olid õpetust saanud tema ateljeedes ja tema käe all.

Eks oma osa selles oli ka meistri abikaasal, kelleks oli Sõrvest Iidelt Nõmme talust pärit Christine Juliane Keselberg. Sõrve noorik töötas Bulla ateljees valmistööde laialivedajana ja 1904. aastal nad abiellusid.

Christine eluloos on siiski mõndagi segast. Jämaja kirikuraamatus on kirjas, et ta sündis 13. oktoobril 1877. aastal ja abiellus 10. detsembril 1895. aastal Jossif Napoleon Laskevitziga Torgu mõisast. Kuhu jäi see noor poolakas, miks läks noorik ära Peterburgi, miks esines ta seal oma neiupõlvenimega? Palju küsimusi.

Tänu abikaasale hakkas C. O. Bulla huvi tundma ka Eesti, Saaremaa ja Sõrve vastu. Oli suur sündmus, kui nad esimest korda Sõrve tulid – suitsu tossutava lahtise autoga, nooriku kübaralindid tuules lehvimas. Sellist ilmaimet nägid sõrulased ja nende hobused esimest korda.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 269 korda, sh täna 1)