Kartulimardikas võib Saaremaa põlde rünnata ka sel suvel

Kartulimardikas võib Saaremaa põlde rünnata ka sel suvel

APLAD MAIUSTAJAD: Need kartulimardika vastsed korjasid mullu suvel oma põllult Soonda külas muhulased Ira ja Georg Keert.

Taimetoodangu inspektsiooni Saaremaa büroo peaspetsialisti Maie Hõbenaela hinnangul võib Saaremaa kartulikasvatajatel sooja ja pehme talve tõttu ka tänavu tulla probleeme möödunud suvel saartel massiliselt levinud kartulimardikaga.

Maie Hõbenaela sõnul oli eelmisel aastal Saaremaal kartulimardikaid väga palju, varasematel aastatel pole siinmail sellist kartulimardika rohkust täheldatud. “Mardikas levis eriti rannikualadel, rohkelt oli neid Muhus, Orissaares, Lümandas, Kihelkonnal,” rääkis Hõbenael, lisades, et esimesed kartulimardikad ilmusid mullu välja juba juunikuus.

Kuigi tänavu pole keegi veel kartulimardikate leidmisest teada andnud, võib kartulikasvatajatel spetsialisti arvates siiski ka sel suvel mardikaga probleeme tulla – just sooja ja pehme talve tõttu. “Kui vaadata Lõuna-Eesti kogemust, siis seal on kartulimardikas nüüdseks täiesti iga-aastane nähtus,” märkis Hõbenael.

Kartulimardika kiiret levikut Saaremaal alates 2007. aasta juunikuust käsitleb Maie Hõbenaela juhendatud uurimistöös Saaremaa ühisgümnaasiumi 7. klassi õpilane Kertu Kuusk.

Kertu Kuusk koostas kartulimardika leviku ja tõrjumise teemalise küsitluse, millele vastas 40 Saaremaa ja Muhu kartulikasvatajat.
“Esimesena leiti neid (kartulimardikaid – toim) Saaremaa lääneosast ja Muhust ja seejärel saadi teateid juba paljudest Saaremaa eri paikadest,” kirjutab noor loodusuurija.

Uurimistöö käigus selgus, et kõige enam leiti kartulimardikaid kartulisordilt Ants, aga hästi maitsesid mardikale ka sordid Van Gogh ja Adretta. Küsitluselehele vastanud ei leidnud Saaremaal kartulimardikaid Arielle’i, Carrera, Helena, Ditta, Rosara, Vigri ja Vineta taimedelt. Uurimusest selgus, et kartulimardikad ilmusid kõigepealt varase kartuli sortidele, mille pealsed arenevad varem.

Oma põllult umbes tuhat kartulimardika vastset leidnud Mäemõisa talu peremees pani tähele, et mardikaid ja vastseid esineski vaid ühel korral suve jooksul – niipea kui neid nähti, korjati kahjurid ära ja tehti ka keemilist tõrjet, pärast mida põllul enam mardikaid ega nende vastseid ei kohatud.
Kertu Kuusk toob oma uurimuses välja, et muhulased olid üsna skeptilised kartulimardikast lahtisaamise osas. Üks küsitletu märkis ankeeti koguni, et “järgmisel aastal kartuleid maha ei pane”.

Üks tuntud kartulikasvataja Pihtla vallast Liiva külast kirjutas, et muret teevad mahetootjate kartulipõllud: kuna mahetalus ei tohi tugevaid mürke kasutada, võib kartulimardikate arvukus mahepõldudel ohustada ka ligidal asuvate kartulikasvatajate saaki.

Kartulikasvataja Kärla vallast märkis, et mardikate ja nende vastsete lihtsast ärakorjamisest üksi ei piisa, tuleb teha ka tõrjet. Kärla vallas Saadu talus keemiline tõrje ka aitas. Tõrjet tehti kaks korda, kasutusel oli DECIS, võib lugeda Kertu Kuuse uurimistööst.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 189 korda, sh täna 1)