Kahepeale 74 miljonit krooni

Kahepeale 74 miljonit krooni

MÄÄRAVAKS OSUTUSID JULGUS JA KOGEMUS: Rein Kirst jättis riigiameti, pani aluse Reta Puidule ja pole seda siiani pidanud kahetsema. Poeg Andres Kirst (paremal) juhib ettevõtteid tulevikku vaatavalt.

1992. aastal lõid Rein Kirst ja Taivo Uljas, kes tollal koos maavalitsuses töötasid, aktsiaseltsi Reta, kuna kolhooside ja eraisikute paberipuu eksport kasvas. Siis tuli meestel valida – jääda riigi- või eratööle. Rein otsustas viimase kasuks, Taivo ei riskinud ja müüs oma osaluse Reinu pojale Andresele.
OÜ Reta Puit sai aktsiaseltsist Reta 1996. aastal. Firma asub Kuressaare külje all Ringtee 12.

Ühe hektari metsa taastamine maksab 15 000 krooni

Algul oli firma põhitegevuseks vahendamine – paberipuu osteti kokku ja müüdi edasi. “Me olime 92. aastal Saaremaal kui mitte kõige suurem, siis üks suuremaid valuuta Saaremaale toojaid,” muheleb Reta Puidu juhataja Rein Kirst.

OÜ Reta Puit tegevusalad on metsaraie- ja kasvatustööd, kasvava metsa, metsamaa ost, metsamaterjalide ost-müük, küttehalgude müük.

Algul tegeldi põhiliselt puidukaubandusega, hiljem lisandusid raieteenuste osutamine ja metsakasvatustööd ehk külvamine ja istutamine. Tänavu on taastamistöid tehtud oma metsas 29 ha ja klientidele 28 ha ulatuses.

Kui klient tuleb metsa lageraie sooviga, siis on riiklik kohustus mets taastada. Hooldusraiet tehakse tunduvalt rohkem kui lageraiet.

Kui palju metsa ülestöötamine kliendile maksab?
Rein arvutab ja teeb asja selgeks: “120 krooni on tihumeetri mahasaagimine ja sortimentideks järkamine, 80–100 krooni tuleb traktorivedu – ka tihumeetri pealt –, ja autoveo hind 50–60 krooni tihult sõltub omakorda sellest, kus see lõppladu asub – paberi- ja küttepuu puhul on see Kuressaare. Palkide puhul saab ka vahelao kuluga, siis autoveo kulu pole – saadame otse mandrile. Kuigi praegu saeme vaat et suurema osa juba ise ära.”

Külvi puhul kujuneb hinnaks keskeltläbi 5000 krooni hektar: seeme, mida hektarile kulub umbes kilo, maksab 1200 krooni, peale selle külviku treileriga metsa vedu ja töö.

Istutamisel tuleb aga arvestada, et üks kuusetaim maksab 3 krooni, sama palju ka taime istutamine. Et täita nõuet 2000 kuuske hektaril, peab istikuid mulda saama 2500. Seega maksab ühe hektari taastamine 15 000 krooni.

“Aga kui metsaomanik tahab, et sellest ikka mets tuleks, siis peab vähemalt kaks korda, kui puu latiealiseks saab, lehtpuud pealt ära raiuma. See maksab ka oma 4000–5000 krooni hektar. Mina olen teinud esimese valgustusraie neljandal aastal. Eks lehtpuu aita öökülmade eest ka hoida. Ja ega põder, eriti kits ei taha ka n-ö rapikus ragistada ja kuuski otsida – ta vaatab, kui on lageda peal, siis võtab sealt,” selgitab Rein.

Nuhtluseks kitsed ja põdrad

Kuigi paljud Saaremaa metsamaad on männile sobilikumad, tuleb tihtipeale leppida kuusega, kuna mändi on pea võimatu üles kasvatada. Männihakatistel sööb ladvad ära kits, põlvepikkused männid paneb aga nahka põder.

“Andres Mathiesen, tuntud metsateadlane ja mu suurim autoriteet, ütles ühele metsavahile, et talle piisaks, kui oleks üks põder Eestimaa peal… Põder on tõesti suur metsa vaenlane,” möönab Rein ja lisab, et metskitsi on ka tegelikkuses kolm korda rohkem, kui näitavad jahimeeste võrdlusandmed.

Metsa on Reta Puidul 1400 hektarit. Metsamaterjali hakati tootma 1994. aasta lõpus ja 2008. aasta veebruaris jõuti nii kaugele, et Reta Puidule kuuluvast saeveskist hakkas esimene ehituslik saematerjal tulema.

Kahe firma direktor Andres Kirst

Osaühingust Reta Puit ei saa rääkida ilma osaühinguta Saare Ehituspuit, kuna mõlema firma direktor on Andres Kirst ning mõlema firma omanikeks Rein ja Andres Kirst.

Reta Puidus, kus käive oli eelmisel aastal 60 miljonit krooni, töötab üle 30 inimese ja töötasu küünib enamikul Eesti keskmiseni. 14-miljonilise käibega Saare Ehituspuidu palgalehel on 5 töötajat. Müügijuhi palk on Eesti keskmisest tunduvalt kõrgem, teistel jääb sellest veidi alla.

Viie töötajaga OÜ Saare Ehituspuit loomise põhjuseks oli tegevusest parema ülevaate saamine.

Saare Ehituspuit ostab saematerjali hulgi sisse Puumerkkist, Hiiumaalt Vessetist, mulkide Puidukojast ja Venemaaltki ning müüb selle jaekaubana Saaremaa turule. Seepärast peab Andres õigeks, et Reta Puit, mis on puhtalt kaubandusettevõte, ka tootmisega tegeleks.

Kas saematerjali müük kohalikule turule on kasumlik? “Ütleme nii, et on kasumlik,” naerab Andres.

Konkurendid

Reta Puidu konkurentidena nimetab Andres esmalt maailma üht suuremat puidukontserni Stora Enso ja teiseks Rootsi firma Södra Eesti esindajat Saar-te Metsamajanduse OÜ. On ka veel väiksemad firmad, kes metsa üles töötavad.

Konkurentidele tere ikka öeldakse. “Mõne tüki puhul minnakse vahel karvupidi kokku ka,” ütleb Andres naljaga pooleks.

Pea kaks aastat tegutsenud Saare Ehituspuidu konkurent on tunduvalt vanem ettevõte Javicar OÜ.

Kuni 100 tehingut päevas

Saare Ehituspuidu toodangu ostjad jagunevad pooleks: firmad ja eraehitajad. Mitu tehingut aastas tuleb?
Andrese silmad lähevad suureks: “Oi, tohutult, vahel on siin nagu sipelgapesa! Tehingute arv päevas võib ulatuda kümnest sajani.”
Laos on materjali keskeltläbi viie miljoni krooni eest, Andrese arvates pole mandri suurtes firmadeski sellist valikut kui siin.

Valikut on püütud mitmekesisena hoida, et tellija ootama ei peaks. Kui parasjagu nõutud mõõtu pole, saab selle saeveskis saagida – operaatorile on see vaid üks nupuliigutus. Lätis valmistatud lintsaag maksis koos estakaadi ja transportööridega 1,8 miljonit. Et töö oleks kiirem, on sellel kõrval ka ühekettaline seimer, mis läbilastud plangul kaks külge maha võtab.Päevas on saeveski jõudnud läbi lasta 19 tihumeetrit palki.

Edaspidi on plaan ka oma kuivati ehitada. Praegu ostetakse höövelmaterjal sisse, aga kuivati võimaldaks seda ise kohapeal hööveldada. See omakorda annab materjalile lisaväärtuse ja võimaldab sortimenti laiendada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 742 korda, sh täna 1)