Arvamusliidrid: tulevik sõltub meie valikutest (26)

Arvamusliidrid: tulevik sõltub meie valikutest

VIIMANE SAARLANE?: Aivar Sõrm näitas praktiliselt väljasurnud viigerhüljest ja märkis, et kui rahvastiku liikumine samamoodi edasi läheb nagu praegu, tabab saarlasi sama saatus.

Eilsel Oma Saare kokkukutsutud nn arvamusliidrite lõunasöögil rõhutati eelkõige maakonna rahvastiku drastilist vähenemist ning kõlama jäid mõtted, et eduka elu jätkamiseks tuleks ümber korraldada kohalike omavalitsuste süsteem ning tugevdada saarlase identiteeti.

“Igal hommikul ärkab Saaremaa ühe saarlase võrra vaesemana,” tõi oma ettekandes välja rahandusmees Aivar Sõrm. “Kui nii edasi läheb, peaks aastal 2090 viimane saarlane süütama viimase jõuluküünla.”

Noored lahkuvad saarelt tema hinnangul mitte sellepärast, et siin halvasti elatakse, vaid et tahetakse elada veelgi paremini ja seda ei saa neile ette heita. Rääkides saarlaste vähesest sündimusest, tõi Sõrm välja huvitava tähelepaneku, et mida paremini me elame, seda vähem sünnib meile järglasi.

“Meie tulevik sõltub edasistest majandusarengutest ja saarlaste valikutest, kas me jääme Saaremaale headel või halbadel aegadel,” märkis Sõrm. Majandusprognoosid jäävad tema sõnul praegu vahemikku pessimistlikud kuni neutraalsed. Saaremaa tööhõive struktuur on nõrk ja haavatav, meie tööjõud ei ole välisettevõtetele atraktiivne. Meil puuduvad tegevussuunad.

Samas prognoosis Sõrm lähiaastatel töökäte rakendamisvõimaluste puudust, mitte töökäte puudust. “Meil võivad olla töökohad, aga need pole inimestele vastuvõetavad ja väljaränne võib seetõttu jätkuda.”

Kogemustega ametnik ja nüüdne ajakirjanik Toivo Vaik vaatas saare elu kohalike omavalitsuste seisukohast, mis on samuti kaunis pessimistlik. Ta pakkus välja, et võib-olla oleks haldusreform lahenduseks, kuid praegu peaks tegelema küsimusega, kuidas seda läbi viia. “Äkki peame kõik selle küsimusega iseendas tegelema, arvamusi avaldama,” pakkus Vaik.

“Äkki peaks õigel ajal ise pihta hakkama, et ära hoida riigi poolt tulevat lollust, ning püüdma ära hoida kohapealsed lollused.” Selleks, et sel alal midagi ära teha, on tema hinnangul kõige keerukam muuta kohaliku kogukonna arvamust, mis selleks vajalik on.

Samuti ettekandega esinenud avalike suhete asjatundja Kaja Tampere Saksakulm tõi välja, et meie ees seisvatel probleemidel on kultuuriline taust. Tema sõnul peame me end kriitiliselt kõrvalt vaatama. “Me ei pea põdema, et me väljamaale lähme, saarlased on eluaeg ära käinud,” rääkis ta. “Aga nad tulevad tagasi, see on meie kultuur.”

Tema hinnangul tahavad inimesed tagasi tulla, kui nad teavad, miks nad tulevad, kui nad teavad, et nende ajupotentsiaali siin tahetakse kasutada.
Kust me siis alustame? Peaksime alustama sellest, et korjame kõik nutikad mõtted kokku, isegi kui need alguses tunduvad tobedad ja vastikud. Äratame iseendas üles ärksa inimese. Selleks tuleks selgeks saada, mis on saare sisu, mis tähendab olla saarlane – “kas see on mandrinoortele pidupanemise paik või väärt elukeskkond”.

Europarlamendi saadiku Siiri Oviiri arvates peame tegema kõik, et ei juhtuks seda, et meie rahvas ära läheb ja sisse tulevad inimesed, keda me ei suuda ühiskonda integreerida. “Riiki ei saa olla rahvata. Et rahval oleks hea riigis elada, selleks saame anda oma panuse,” kinnitas Oviir.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 69 korda, sh täna 1)