Eks-siseministrid haldusreformist (1)

Eks-siseministrid haldusreformist

 

Olari Taal: soomlased on rehkendanud, et alla 20 000 elanikuga omavalitsus ei ole elujõuline

Haldusreformist on räägitud vaat et EV taastamisest saati, kuid ühinenud on siiski vaid üksikud vallad. Kas liitumine on õige jätta omavalitsuste endi otsustada või peaks riik siin karmikäelisemalt sekkuma?
Pole ju omavalitsuste endi otsustamine midagi oluliselt muutnud. Ja eks see valdadele endile otsustada andmine oli ju üks populistlik jant. Vaevalt et ükski valitseja toona ka tõsiselt uskus, et mingi vabatahtlik ühinemine olulisel määral toimuma hakkab.

Ka kohalike poliitikute jaoks ei ole avalik huvi ju kuigi tihti ülimuslik. Niikaua kui valijad (avalik arvamus) arvasid, et haldusreform on omavalitsuste endi asi, ei teinud ka poliitikud midagi otsustavat. Mäletatavasti pooldas ka raudtee tagasiostu umbes 80% valijatest ja kibekiirelt hääletas valdav osa parlamendist riigi ajaloo ühe ilmselgelt kõige kahjulikuma majandusotsuse poolt. Ega me ometi tõsiselt arva, et parlamendis oli nii palju tobukesi.

Inglise poliitikud usuvad, et enamjaolt teatakse, kuidas riigile parimaid otsuseid teha, aga ei teata, kuidas selle teadmisega järgmisi valimisi võita. Loodetavasti on tänaseks juba kriitiline mass valijatest mõistnud, et oleme tupikteel, ja sellega on uks lahti radikaalseks haldusreformiks. Ja nagu ikka sellistel puhkudel, saavad poliitilistest Saulustest Paulused.

Kas puhtnostalgitsemisest tingitud “oma valla” otsas istumine ei vii hoopiski viimases maaelu lõpliku väljasuremiseni?
Kindlasti aitab see sellele kõvasti kaasa ja kannatajateks on ikkagi maaelule truuks jäävad inimesed.

Kui juba praegu ei jätku vallajuhte ja neid tuleb sõna otseses mõttes sisse osta, mis saab siis pärast järgmisi valimisi, kui üha vähem leidub ettevõtlikke kodanikke, kes sooviksid üldse volikogusse kandideerida.
Küll meil neid leidub, kes kandideerida soovivad, iseasi, kas neist on kasu rohkem kui kahju.

Kui suur/väike võiks teie arvates olla üks normaalselt toimiv vald?
Soomlased on välja rehkendanud, et alla 20 000 elanikuga omavalitsus pole elujõuline ei tulubaasi ega kaasatava juhtimiskompetentsi osas. Kui keegi suudab mõistlikul viisil selgitada, et meil on see teisiti, siis suudaksin minagi selgitada, et olen hoopiski Vanemuine.

Saare maakonnas on räägitud ühes-kahest omavalitsusest. Kuidas teie arvate, kas Bornholmi-Gotlandi mudel, kus on ainult üks omavalitsus saarel, võiks olla mõistlik lahendus?
Kindlasti.

Pooldasite mõned aastad tagasi nn kahetasandilist omavalitsussüsteemi. Milline on teie seisukoht täna?
Uskusin tõesti ka viis aastat tagasi, et multikultuursete kogukondade (Saaremaa, Hiiumaa) arenemiseks oleks parimaks viisiks ülesaareline omavalitsus. Siis oli ju eriti ketserlik arvata, et kõik vallad tuleks liita. Et mitte “vastu tuult pissida” sobis see (kahe tasandi) mõte kompromissina küll.

Vaevalt toona kõikide valdade liitmist propageerides oleksin saanud nii tugeva toetuse Saaremaa valijatelt.

Kalle Laanet: riik ei saa ega tohi sekkuda omavalitsuste ühinemisse

Haldusreformist on räägitud vaat et EV taastamisest saati, kuid ühinenud on siiski vaid üksikud vallad. Kas liitumine on õige jätta omavalitsuste endi otsustada või peaks riik siin karmikäelisemalt sekkuma?
Minu arvates peaks riik osutama abi omavalitsustele “know-how” osas, et analüüsida ühinemise plusse ja miinuseid konkreetsetes piirkondades. Samuti peab riik välja tooma nn parima praktika, mida kusagil Eesti piirkonnas on saavutatud, näitena teistele. Riik ei saa ega tohi omavalitsuste ühinemisse aga jõuga sekkuda.

Kas puht nostalgitsemisest tingitud “oma valla” otsas istumine ei vii hoopiski viimases maaelu lõpliku väljasuremiseni?
Olen nõus, et pisivallad ei suuda oma põhifunktsioone täita, mis mõjutab omakorda maaelu. On ju Eestimaal valdu, kus põhiline tööandja ongi vallavalitsus.

Kui juba praegu ei jätku vallajuhte ja neid tuleb sõna otseses mõttes sisse osta, mis saab siis pärast järgmisi valimisi, kui üha vähem leidub ettevõtlikke kodanikke, kes sooviksid üldse volikogusse kandideerida.
Järgmised kohalikud valimised on kindlasti murrangulised. Siis selgub, kas kohalikud omavalitsused liiguvad ühinemise suunas enne ja pärast valimisi või mitte.

Oluline on, kui palju aktiivseid inimesi kandideerib kohalikesse volikogudesse ja kes nad on (oma teadmistelt, kogemustelt ja mida nad soovivad saada oma rollist tulenevalt – kas omakasu või edendada kohalikku elu).

Kui suur/väike võiks teie arvates olla üks normaalselt toimiv vald?
Väga raske on öelda, kui suur territooriumilt ja elanike arvult peaks olema üks normaalne toimiv vald. Põhiline on ju, et omavalitsus suudaks täita kõiki neid funktsioone ja eesmärke, milleks ta on ellu kutsutud.

Saare maakonnas on räägitud ühest-kahest omavalitsusest. Kuidas arvate, kas Bornholmi-Gotlandi mudel, kus on ainult üks omavalitsus saarel, võiks olla mõistlik lahendus?
Usun, et läbiproovitud mudel Bornholmi-Gotlandi näitel võiks olla ka Saaremaale tuleviku eesmärgiks.

Viis aastat tagasi pakkus Olari Taal välja nn kahetasandilise omavalitsussüsteemi idee. Kuidas teie sellesse ideesse suhtute?
Kahetasandilise omavalitsuse idee on kindlasti arutamist väärt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)