Mida küll suvega peale hakata?

Mida küll suvega peale hakata?

 

Päike, meri, soe hea jahutav tuul. Meeletu tahtmine minna sõpradega kuskile puhkama, trippima. Uuema ja huvitavama, veel avastamata mere äärde. Tahaks sõita kaatri, paadi ja jahiga Punasel merel. Tahaks seilata seitset merd. Tahaks tunda teise taeva päikest, teise maa tuult ja vihma oma juukseid sasimas.

Kõik see maksab ja nõuab noorte puhul rikkaid vanemaid. Enamik meist seda endale lubada ei saa. Või siiski?

Selleks, et suvel oleks ka väheke vaesematel noortel võimalus stiilselt puhata, pole vaja püstirikkaid vanemaid või vanavanemate suurt päritud varandust.

Alustuseks, vähemalt Kuressaare noored ei peaks end üldse halvasti tundma. Nendele on suvekuurort koju kätte toodud. Nii et kuskile kaugele sooja päikese alla sõitmise raha jääb neil kenasti taskusse. Mida aga siin Kuressaares ja Saaremaal oma suvega üleüldiselt ette võtta?

Parim puhkamise viis on ajada oma bande kokku, võtta telgid, minna paariks päevaks või nädalaks mere äärde lihtsalt telkima, olesklema. Külmad joogid (kas alkohoolsed või mitte – jäägu teie endi otsustada), kerge vesipiip, soe lõke, mõnus grill, tüüpilised naljad, meenutused varasematest aegadest, hilisöine suplus ja muu selline sinna juurde käiv klassikaline laisklemine.

Teine võimalus on võtta telgid ja minna näiteks Abruka saart avastama. Olen ise käinud ja võin vanduda, et tripp oli ülilahe. Esiteks saime sõita jahiga. Või noh, peaaegu jahiga… olgu, see polnud päris jaht, aga kaugelt oli üsna uhke teda vaadata. Eriti siis, kui ta ära sõitis ja meid sinna peaaegu üksikule saarele maha jättis.

Aga kuhu me jäimegi. Ahjaa, Abruka saarele loomulikult. Kaasas oli meil umbes nelja päeva jagu toidumoona, juua, et suu ei kuivaks, ja vajalik lõkkematerjal. Muidugi ka telgid, riided, pesemisvahendid ja muud sellised hädavajalikud asjad. Igal juhul oli tripp nii kuum, et nägime, endale sisimas kindlaks jäädes metsikuid hobuseid, kelle seljas me ratsutada kahjuks veel ei julgenud. Nägime meres Titanicu vrakki, ronisime Stonehenge’i kivi peale ja ületasime Niiluse jõe. Samas õppisime üsna palju Eestimaa kohta – kui mitmekülgne!

Üldiselt see, kuhu te tripite, ei oma mingisugust tähtsust. Mida kaugemale ja rohkem üle mere, seda parem. Peaasi, et häälega ja et raha oleks taskus ainult sentides, mida vähem on, seda parem tripp tuleb. Miks ma nii arvan?

Algul võib tunduda hirmuäratav minna väikese rahavaruga ja lõpus miinustesse jääda, aga kui te olete kuskil Kesk-Eestis ilma raha või toiduta, hakkate leiutama uusi võimalusi, kuidas ellu jääda. Avastused tunduvad tol hetkel geniaalsed, hiljem tundub geniaalsus rohkem naljana. Vähemalt on, mida rääkida. Midagi, mida läbi elada. Mida meenutada.

Mandril oleks kõige tavapärasem minna Pärnusse. Suvepealinna. Jäätist sööma. Jah. Päriselt. Pärnu tegi ju rekordi – linn, kus söödi suvega kõige rohkem jäätist. Milline au oleks sealt osta jäätist, maitseb kohe paremini, mm… Anyway, mida teha Pärnus? Kui sa oled 18 kuni… noor, on see linn just sulle mõeldud. Seal on Eesti parimad klubid, Eesti parimad joogid, muusika, päike, rand, isegi taevas on sinisem ja õhk puhtam!

Parima puhkuse, elamuse ja töökogemuse (seegi elamus) saamiseks soovitan aga tulihingeliselt õpilasmalevat. See on koht, kuhu peaks minema iga noor. See on koht, kus leitakse sõpru, kus nähakse teist päikest, tuntakse võõrast tuult, seilatakse merel, tripitakse ringi, mängitakse täielikku idiooti, ilma et keegi sinu peale viltu vaataks.

Puudub peaaegu täielikult kontakt koduga. See on asja juures parim. Kas te kujutaksite ette kahte-kolme nädalat ilma vanemateta, õdede-vendadeta, närviliste kallimate, sõprade või kurjade vanamuttideta. Õpilasmalev on see koht, mis pakub sulle kolme parimat nädalat sinu suvest ja elust vaid 500 krooni eest. Ja selle 500 saad sa seal isegi tagasi teenida. Soovitan kõigile ja annan oma sõna, et kes on käinud malevas maasikaid korjamas, see ei kahetse, ja läheb tagasi.

Kellele aga maleva idee ei sobi, teeme nimekirja iga kuu kohta, mis ta sel kuul teha võiks.

Juuni – lõpeta kool, mine jaanipäevale. Pea seda mitu päeva järjest. Korralda pidžaamaõhtuid või ptüi, see tähendab lõkkeõhtuid. Pea kellegi sünnipäeva.

Juuli – unusta kool ja mine Tallinna õllesummerile. Ära unusta Õlletoobrit saaremaal. Ära unusta FOLK’i.

August – ära mõtle koolile, mine tripile – nii-öelda üksikule saarele.
Üldiselt aga – miks arvatakse, et suvi on see aeg, kus sa peaksid puhkama.
Sest mõtle – su vaim ja hing ja keha puhkavad juba sellest mõttest, et oled koolipingetest vaba. Juba see, et sa ei pea mõtlema matemaatika teoreemide või protsent-ülesannete peale, on puhkus. Ka see on puhkus, kui sa lesid vaid korra nädalas sooja päikese all – muud polegi vaja.

Kuigi annan teile, noored, väheke mõtlemisainet: kui te suvel kas või juhutöödega paar-kolm tuhat kokku ajada suudaksite ja oleksite võimelised seda lihtsalt niisama mitte maha laristama ja selle kokku koguksite, võiksite hoopis talvevaheajal nautida sooja päikest eesti ajakirjanduse sõnul vaese inimese Pärnusse sõites (kes aru ei saanud siis – Egiptusesse).

Lõppsõnaks võin vaid niipalju öelda, et kes maleva kohta rohkem infot tahab – infot, mis pole nii suurele avalikkusele mõeldud –, meilige. Lisaks veel, et suurim puhkus on tegelikult hetk iseenda või lähedastega, kelleks võivad olla pere, sõbrad või kallim, ja seda kõike koos hea muusikaga. Muusika ei maksa tänapäeval enam kellegi jaoks palju.

Meeldejäävat suve!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 89 korda, sh täna 1)