Tänane päev möödanikus

Täna kaheksasada viiskümmend aastat tagasi, 1158. aasta 14. juunil, asutasid benediktiinlaste ordu mungad Lõuna-Saksamaal Isari jõekese kaldal linna, mis täna kannab nimetust München. Linna nimi tulenebki vanast ülemsaksakeelsest (Althochdeutsch) sõnast Mönche (mungad).

Tänaseks on Münchenist saanud Baierimaa tähtsaim keskus. Kes seda linna on külastanud, väidavad, et tegemist olevat äärmiselt kauni, lõbusa ja suhteliselt vabameelse linnaga. Ka on München etendanud olulist rolli Saksamaa ajaloos ja seda nii positiivses kui negatiivses mõttes.

Täna viiskümmend viis aastat tagasi, 1953. aasta 14. juunil, taastati diplomaatilised suhted Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia vahel. (Noorema põlvkonna lugejale teadmiseks, et sellise nimetusega riigid eksisteerisid möödunud sajandil.)

Diplomaatilised suhted kõnealuste kommunistlike riikide vahel katkesid 1948. aastal, kui Jugoslaavia diktaator Josip Broz Tito (1892–1980) keeldus allumast ühele teisele diktaatorile – Josif Džugašvilile (1878–1953).

Kommunist Tito viis Jugoslaavia välja Ida- ja Kesk-Euroopa kommunistlikke parteisid ühendavast Informbüroost (tegemist oli Moskva kontrolli all oleva juhtimiskeskusega, mis loodi pärast Kominterni laialisaatmist).

Tuleb tõdeda, et isegi fašist Hitler ei väärinud Moskva säärast sõimulaviini, nagu päästeti 1940. aastate lõpus valla kommunist Tito aadressil. Nõukogude ajakirjanduses nimetati Titot “veriseks koeraks”, “täispuhutud kärnkonnaks”, “Wall Streeti tallalakkujaks” jne. Kuid juba kolm kuud pärast Josifi surma (Stalin suri 1953. a 5. märtsil) tõsteti Josip Nõukogude Liidus taas persona grata seisusesse ja diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati.

Sada kuuskümmend viis aastat tagasi, 1843. aasta 15. juunil, sündis Norra linnas Bergenis Briti konsuli ja tema norralannast abikaasa perekonnas romantilise perioodi üks silmapaistvamaid heliloojaid ja pianiste Edvard Grieg. Tema kuulsat a-moll klaverikontserti, muusikat Ibseni draamale “Peer Gynt” jt teoseid mängitakse ka täna jätkuvalt kontserdisaalides üle kogu maailma. Oma esivanemate maal Šotimaal viibis Grieg vaid ühel korral. Ta suri 1907. aastal sünnilinnas Bergenis.

Viiskümmend aastat tagasi, 1958. aasta 16. juunil, hukati Imre Nagy (s 1896) ja Pál Maléter (s 1917) – 1956. aasta Ungari ülestõusu juhid, keda Nõukogude Liidu agendid olid varem arreteerinud spetsiaalselt sel eesmärgil korraldatud vastuvõtul Nõukogude Liidu suursaadiku Juri Andropovi juures Budapestis.

Pooleteist aasta jooksul pöördusid maailma paljude riikide liidrid Nikita Hruštšovi poole palvega säilitada Ungari vabadusvõitlejate elu. Kuid Hruštšov, kes oli alles 1956. aasta veebruaris avalikkuse ette toonud Stalini kuriteod, osutus halastamatuks diktaatoriks.

Nelikümmend viis aastat tagasi, 1963. aasta 16. juunil, alustas kosmoselendu Nõukogude kosmoselaev Vostok-6. See sündmus on tähelepanuväärne, sest laeva pardal oli maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova (s 1937). Kolm päeva hiljem, 19. juunil katapulteerus Tereškova kosmoselaevast automaatselt umbes seitsme tuhande meetri kõrgusel ja maan-dus edukalt langevarjuga.

Asjatundjate väitel oli tegemist küllaltki riskantse eksperimendiga, millel puudus igasugune teaduslik või praktiline tähendus. Selline ettevõtmine omas vaid propagandistlikku tähendust – tol ajal võimul olnud kommunistliku partei liidri Nikita Hruštšovi ainukeseks sooviks oli püsida kosmosehõivamise võidujooksus ameeriklastega samal tasemel.

Mis aga puudutab maailma esimest naiskosmonauti Valentina Tereškovat – enne kosmoselendu oli ta Jaroslavli linnas tegelenud langevarjuspordiga –, siis väidetavalt olevat ta maailmaruumis viibimist ja sellega kaasnevaid koormusi väga raskesti üle elanud.

Kuulduste järgi olevat naise enesetunne järsult halvenenud kohe lennu alguses, tal olevat tekkinud iiveldustunne ja pea olevat hakanud ringi käima. Pealtnägijate sõnul palunud Tereškova korduvalt, et lend katkestataks, ent kuna meditsiinilised aparaadid näitasid, et tema pulss ja vererõhk on normi piires, siis lend jätkus. Ja nii hoitigi vaevatud ja kurnatud Tereškovat kosmoses ligi 70 tundi. Pärast neid vaevarikkaid üleelamisi ei sooritanud ta enam ühtegi kosmoselendu.

Veidi hiljem – võib oletada, et jätkuva eksperimendi mõttes – sunniti teda abielluma teise kosmonaudi Andrijan Nikolajeviga (1929–2004). 1964. aastal sündis neil tütar Jelena. Abielu lahutati 1982. aastal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)