Teeme suviseks grilliõhtuks kergemad valikud

Teeme suviseks grilliõhtuks kergemad valikud

KERGE JA NÄGUS: Suvisel grilliõhtul tõsta kõik kaunilt taldrikule ja alusta esialgu söömist silmadega!

Suvi toob värvid nii riietusse, koduaeda, toidulauale kui ka toidusse. Suvel tahame olla lustakad, pidutseda ja puhata. Kui seni ollakse harjutud tervislikult ja normaalselt toituma, siis on seda stiili hea jätkata ka suvisel ajal. Kahju, kui puhkuse ajal loobutakse tervislikust eluviisist ja unustatakse kõik seni saavutatu ja harjumuslik.

Kaalujälgijatel on kaks põhilist suunda: teha senises toiduvalikus muutusi ja muuta oma toitumiskäitumist ehk teisiti öeldes mõtteviisi. Toiduvalikut muutma hakates on põhirõhk õigete valikute tegemisel. See tähendab, et tuleb teada ja endale ka teadvustada, mida, kuidas, kui palju ja millal süüa.

Igaüks saab enda jaoks läbi mõelda, miks ta sööb ja millal söömine lõpetada. Oluline on osata eristada nälga ja isu! Kas ikka tunneme ära, millal tuleb küllastustunne? Seda kõike on võimalik mõtteviisi muutes ka edukalt harjumuseks muuta.

Kui teed vajalikud muutused mõtteviisis, siis lõpuks oledki endaga rahul ja oled saavutanud eesmärgi. Sama kehtib ka kogu suve ja eriti jaanipäeva kohta. Kõiki saavutatud muutusi on vajalik endiselt meeles pidada.

Grillimine – vanim küpsetusviis maailmas

Grillimisest räägitakse, kirjutatakse palju eriti kevadel-suvel. Oi, kui isuäratavad ja maitsvad tunduvad kõik toidud, suupisted, mille retsepte pakutakse ja soovitatakse.

Jaanipäev on iidne suvepüha, millega tähistati suvist pööripäeva. Nende pühadega on käinud ja käivad kaasas väga vanad traditsioonid nagu lõkkesüütamine, saunas käimine, värskete kasevihtade tegemine, grilliplatsi kaskedega kaunistamine, laulmine, tantsimine, kiikumine, parema toidu ja jookide nautimine jne.

Tänapäeval on jaanipäeva tähistamisel võitnud endale tähtsa koha grillimine, mis tegelikult on üks vanimaid küpsetusviise maailmas. Praegusel ajal toob see alati kaasa pisut elevust ja seikluslusti, mille juurde kuulub kindlasti hea seltskondlik atmosfäär.

Grillimisest saab teha tõelise naudingu. Kas oleme ka mõelnud, kuidas seda nii nautida, et lisaks mõnusale enesetundele võiksime tunda rõõmu ka kilode kaotamisest?

Grilliõhtul võid kergesti punktikonto “lõhki süüa”

Grillimine tähendab toidu valmistamist kiiresti ja kõrgel kuumusel. Tegemist on ühe väherasvase küpsetusviisiga. Sellest, mida me grillile paneme, oleneb valmiva toiduga saadav energiahulk. Siin võib kergesti libedale teele sattuda ja endalegi märkamatult mõned maitsvad vorstikesed ära süüa ning ehmatusega tõdeda, et 500 kcal jagu toiduenergiat on söödud.

Kaalujälgijate keeles tähendab see punktikonto “lõhkisöömist”. Näitena on hea tuua Õhtugrilli vorstikese ühe pala (45 g) punktid – 3,5 p! (autori päevane punktiarv on 21). Et ei juhtuks punktikonto “lõhkisöömist”, on hea teha selliseid valikuid, mis oleksid ka figuurisõbralikud.

Kuidas ja mida siis grillida?

Ja mida sinna juurde süüa? Grillimisel küpsetame liha, kala, köögivilja, puuvilja jms. Meid ümbritsevad nii kasutatud maitseainete aroomid kui ka n-ö grillilõhnad. Kui me grillitavaid toiduaineid üle ei küpseta, siis on tegemist ka päris tervisliku toiduga. Mõnikord on hea köögivilju hoopis fooliumil grillida. Ei lähe kõrbema. Mida vähem on grillitavas rasva, seda vähem kõrbemist.

Lihast võiks valida väherasvase, parim on filee. Osta tasub lihatükid, millel pole nähtavat rasva. Enne grillimist tuleks liha kergelt marineerida. Selleks kasutage just seda, mis meeldib – ürdid, palsamiäädikas, sinep, jogurt, sidrunimahl, õlu, vein jne. Lisaks kasutage ka veidi õli, mis aitab lihatoodet pehmendada.

Grillimist ilma lihata ei oska paljud ette kujutada. Tegelikult on vorstikeste ja liha kõrval palju maitsvat. Köögiviljadest näiteks suvikõrvits, paprika, tomat, värske kartul, sibul jne. Seda kõike saab eriti maitsvaks muuta, kui kasutada lühiajalist marineerimist mee, purustatud ürtide, õli ja vähese soolaga. Ürtidest tasub valida ikka selliseid, mis kasvavad oma aias või olete ise varem kuivatanud.

Grillimiseks sobib hästi ka värske kala. Eriti hästi just väherasvased kalad nagu räim, tuulehaug, forell, lest, siig, ahven. Sobivad ka lõhe ja kilud, mis on küll rasvasemad, aga sisaldavad südamesõbralikke oomega-3-rasvhappeid. Kellel soovi, saab ju ka krevette vardasse ajada ja hõrguks grillida.

Mida lisandiks valida?

Vastavalt põhitoiduainele võib lisandiks valida erinevat sorti leiba, saia, kukleid, näkileibu, salateid, dipikastmeid, mahlakastmeid jne.

Kaalujälgijatena peab ka siin oskama valida ja pisut mõtlema, kui palju miski punkte annab. Leiva ja saia söömisel tuleb olla tähelepanelik ja arvet pidada. Salatites eelistavad kaalujälgijad kergemaid salatikastmeid. Aga miks mitte kaste lausa eraldi kausikeses lauale panna?

Nii saab igaüks arvet pidada, kui mitu lusikatäit ta midagi sööb. Ise eelistan juba palju aastaid jogurtiga valmistatud kastmeid hapukoorekastmetele. Ikka leiab peenralt midagi rohelist ja aromaatset ja tervislikku. Seda polegi vaja kuumutada, pigem tõsta kõik kaunilt taldrikule, vaagnale ja alusta söömist silmadega.

Õhtut on mõnus lõpetada jäätise ja grillitud puuviljadega, millele võib lisada veidi mett või sidrunimahla. Kuumutamiseks sobivad banaanid, õunad, nektariinid ja pirnid.

Jookidest soovitaksin valida kergemad ja lahjemad variandid. Väga kaunilt mõjuvad boolid, millesse on mineraalveele ja mahlale lisatud söödavaid õisi ning puuvilju ja marju ja mõned jääkuubikud. Alkoholi võib täiesti välja jätta. Kaunis serveering, värvid, lõhnad, seltskond korvavad alkoholist saadava uima ja head tuju jätkub kauemaks!

Maret Õunpuu
Kaalujälgijate Kuressaare rühma juht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 164 korda, sh täna 1)