Kunstireis Hyvinkääle

Kui koolis oli algamas teine praktikanädal, läksin mina Kuressaare Kunstikooli õpetajate Borisi, Liisi, Erki, Külliki, Leelo ja Pireti ning õpilaste Katrina, Marianni ning Kerttuga külla soome Hyvinkää Kunstikoolile. Reis toimus 25.–31.05. Peale saarlaste olid kohal ka külalised Lätist ja Itaaliast.

Alustasime oma teekonda pühapäeva, 25. mai hommikul, kogunedes kunstikooli ette. Pidime veidi ootama, kuna üks õpetaja hilines ja ühel tüdrukul ununes pass maha. Läksime Ösel MC (Saaremaa mootorrattaklubi) bussiga, mis oli juba ise kunstiteos. Bussisõit oli lõbus ja möödus ruttu.

Tallinnasse jõudes oli meil tund vaba aega. Käisime söömas ja kolasime niisama ringi. Laev väljus Tallinna sadamast Helsingisse kell 15.00 ja kõigutas parasjagu tugevalt. Seetõttu laevasõit eriti ei meeldinud.

Jõudnud Helsingisse, alustasime kohe pooletunnist sõitu Hyvinkää suunas. Nimelt asub see linnake Helsingist 50 km kaugusel. Hyvinkää on Kuressaarest suurem ja seal elab umbes 40 000 inimest.

Hyvinkäässe jõudes ootasid meid juba võõrustajapered. Samuti külalised Itaaliast ja Lätist. Kui me bussist väljusime, tõttasid itaallased meid kohe kallistama ja musitama, nagu oleksime juba ammu vanad tuttavad. See tundus meile küll veidi imelik, aga eks nad kord juba on sellised temperamentsed.

Mina ja Kerttu ööbisime toreda tüdruku Iirise juures. Ta oli meil vastas oma vanaisaga, sest tema vanemad olid parasjagu sõitnud Stockholmi. Irise juurde jõudnud, näidati meile meie tuba ja seejärel sõime vanaema valmistatud õhtusööki. Pärast seda heitsime magama, sest olime pikast reisist täiesti väsinud.

Järgmisel päeval läksime Hyvinkää Kunstikooli, mis on ehitatud vanasse villatehasesse. Osalesime mitmes töötoas. Tegime klaasist kaunistusi, akvaariumisse kompositsiooni ja erinevaid fotosid imelike isetehtud kaameratega. Lõunat sõime sama villatehase õues Willantähti restoranis. Õhtul avati Villa Arttu keskuses (seal asub ka Hyvinkää Kunstikool) näitus, kus olid ka meie tehtud akvaariumid. Päev oli pikk ja põnev.

27.05. külastasime Harakka saart. Esmalt sõitsime Helsingisse ja sealt paadiga 10 minutit saarele. Seal ootas meid giid, kes rääkis meile saare ajaloost. Seejärel jagati meie grupp kaheks. Ühed pidid esmalt loengut kuulama, teised said minna saarega tutvuma ning linde vaatlema ja pärast vastupidi. Saarel külastasime ka üht näitust, saime ka ise natuke joonistada. Õhtul koju jõudes ootasid meid Irise vanemad, kes olid valmistanud maitsva õhtusöögi.

28.05. osalesime jällegi töötubades. Esimeses töötoas oli ette nähtud näituse külastus ja ka ühe kunstniku ateljee külastus. See oli väga põnev, kuna ma ei olnud enne üheski ateljees käinud. Teises töötoas oli võimalus joonistada koolile mälestusteraamatusse pilt, mida ma ka tegin. Õhtul käisime kõigi teiste õpilastega bowling’ut mängimas, kus sai suheldud niipalju, kui me üksteisest aru saime.

Järgmine päev möödus Helsingis, kus käisime poodides ja giidiga ka linna peal, külastasime ka näitust, kus räägiti Soome naaber- ja sugulasrahvastest ja kultuurist.

30.05. sõitsime imeilusasse metsa, kus lõikasime nugadega puuokstesse mustreid. Käisime ka külas vanaproual, kes oli kunstnik. Õhtul oli restoranis pidulik õhtusöök ja lõpetamine.
Järgmisel hommikul asusimegi koduteele. Õhtul kell 19.00 olime juba Saaremaal. Aeg läks märkamatult kiiresti.
Reisil sain teada palju uut ja huvitavat ning katsetada erinevaid tehnikaid. Eriti hästi õnnestus klaasimaal.

Alati on põnev kodust kaugemal käia ja näha, kuidas teised rahvad elavad, tundma õppida erinevaid kultuure ja inimesi. Kuigi algul oli hirm, et suhtlemisel võib tekkida probleeme keelebarjääri tõttu, saime ikka üksteisest kuidagimoodi aru ning selle taha ei jäänud midagi.

Renate Aavik

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)