Ukraina võõrtöölised tulevad töölubade saamise korral Saaremaale tagasi (2)

Ukraina võõrtöölised tulevad töölubade saamise korral Saaremaale tagasi

Ukraina keevitajad Baltic Workboats AS-is viimaseid päevi tööd tegemas.

Reedel lahkuvad Saaremaalt ukraina võõrtöölised, kes töötasid üle kolme kuu Nasval tegutsevas Baltic Workboats AS-i laevatehases. Esialgsete plaanide kohaselt tahavad eestlased ukrainlastega lepingut pikendada, see saab aga võimalikuks pärast kodakondsus-ja migratsiooniametilt vastust ning kaheaastase elamis- ja tööloa saamist. Saaremaal töötamise muljeid jagas üks ukraina alumiiniumkeevitaja Valery Melnyk.

“Me oleme siin 3,5 kuud olnud ja leping lõpeb 3–4 päeva pärast,” rääkis Valery Melnyk, lisades, et pärast seda lähevad mehed koju. “Nüüd taotleb firma meile uusi pabereid ja lube ning kui me need saame, siis võime mõne kuu pärast siin tööd jätkata,” rääkis ukraina päritolu keevitaja Oma Saarele. Mehe sõnul võib paberite ajamine võtta aega 1–2 kuud.

Ukrainlaste brigaad koosneb kuuest mehest, kes on ka varem koos välismaal töötanud. “Oleme töötanud Leedus, Lätis ja Eestis, sealhulgas ka Tallinnas,” mainis Valery.

Valery Melnyk rääkis, et Ukrainas pole ta viimastel aastatel üldse töötanud. “Meil Ukrainas pole korda, tööd iseenesest nagu olekski, aga töö eest ei taheta maksta,” ütles ta. “Nüüd me peame valima, kas eemalolek kodust ja töö või rahatus ja töötus,” rääkis Valery ja lisas, et elu peab ju kuidagi sees hoidma ning seetõttu on nad valinud selle tee, et tulid kodust kaugele tööle.

“Teistmoodi lihtsalt ei ole võimalik perekonda üleval pidada,” kinnitas ta.
“Elame siin lähedal asuvas hostelis, kuhu firma on meid elama pannud,” rääkis ukrainlane oma elamistingimustest Saaremaal. Tema sõnul on firma andnud ukrainlastele ka auto, millega saab poes käia. “Saaremaad väga ei ole jõudnud näha-vaadata,” kahetses ta, lisades, et lähemalt tuttavad on nad vaid Kuressaarega.

Igapäevatööst rääkides ütles Valery, et töö on tuttav. Varem on tehtud igasugust keevitustööd ja praegu tehakse Baltic Workboatsis kõike, mida palutakse ja mida teha saab. “Nädalas teeme viis päeva tööd ja puhkepäevi on kaks,” mainis Valery Melnyk.

Mehe sõnul teeksid ukrainlased hea meelega ka ületunde, aga siin ei tohi seda eriti teha. “Me ju tulime siia ikkagi tööle ja raha teenima,” ütles ukraina keevitaja, arvates, et füüsiliselt jõuaks nad ületunde teha küll.

Tulevikuplaanidest rääkis Valery Melnyk ka, kinnitades veel kord, et kui paberid korda saab, tullakse tagasi. Tema sõnul on töötingimused väga head, firma annab puhkust ja nad saavad vahepeal ka kodus käia. Eesti kolleegidest rääkides on ukrainlane väga positiivselt meelestatud. “Eesti keevitajad on ka väga tublid,” hindab ta.

Tema meelest ei teadnud ega osanud nad algul küll teatud nüansse, aga õppisid need ära ja teevad nüüd praktiliselt kõike, ja seda väga hästi. “See on arusaadav ja loogiline, et meilt ka õpitakse üht-teist,” tõdes Valery.

Töötingimustest rääkides on Baltic Workboatsi tehas Valery Melnyki meelest kõige paremini sisustanud ja kaasaegne tehas üldse, kus nad kunagi töötanud on. “Siin on töötingimustesse väga palju investeeritud ega ole millegi pealt kokku hoitud,” seletas ta. “Tehnika on väga kaasaegne.”

Ukrainas saab keevitaja 5000 krooni. “Kujutage ette, 5000 krooni terve kuu töötamise eest, samas on hinnad Ukrainas suhteliselt samad,” kommenteeris Valery. “Teil inimesed investeerivad raha millessegi, sellega annavad tööd teistele ja teenivad ka ise selle pealt,” rääkis ta, lisades, et Ukrainas nii ei tehta. “Meil püüavad inimesed oma taskud täis toppida ja teistele, kes musta tööd teevad, selle töö eest mitte tasuda.”

“Meil oli linnas nõukogude ajal kolm suurt laevatehast, igas tehases töötas 30 000–50 000 inimest,” meenutas ta, lausudes, et praegusel ajal ei tööta seal praktiliselt kedagi. Paljud on läinud välismaale tööle. “Kõige enam minnakse Poolasse, Lätisse, Leedusse, Eestisse, Venemaale isegi,” mainis Valery ja lisas, et nüüd hakatakse ka Soome ja Rootsi tööle minema.
Baltic Workboats AS-i kvaliteedikontrolli juht Kalle Aeg ütles, et praegu taotleb firma kõigile kuuele ukrainlasele elamis- ja tööluba. “Algatus on olnud meiepoolne, kuid ka ukrainlased on siin töötamisest huvitatud,” lausus ta. Tema sõnul on firma ukrainlaste tööga väga rahul. “Nad on olnud tublid,” kinnitas Aeg.

Kalle Aeg mainis, et praegu ehitatakse Baltic Workboats AS-s laeva keskkonnaametile. “See peaks valmima novembris,” ütles ta. “Siis teeme veel Eesti Lootsile ühte paati ja samuti remondime üht Eesti Lootsi paati,” mainides, et käsil on ka üks tellimus Soome ärimehelt ning ka endale tehakse üht väikest tööpaati.

Baltic Workboats AS otsis keevitajaid ka Saaremaalt. Kalle Aeg ütles, et kandideerinud inimestest jäi sõelale vaid üks. “Laekus üle kümne avalduse, aga lõpuks jäi järele üks.” Aegi sõnul oli vaid üks keevitaja nobe juurdeõppija, kellest võib tulevikus saada tõeline professionaal. Aeg lisas, et kitsa profiiliga keevitajaid Saaremaal napib, eriti just alumiiniumkeevituses. “Ma loodan, et ametikoolist tuleb tulevikus palju poisse, kes on seda metallkeevitustööd koolis õppinud,” ütles Baltic Workboatsi kvaliteedikontrolli juht.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 165 korda, sh täna 1)