Kaarma veetorustike projekt seisis kaks kuud bürokraatliku vaidluse taga (2)

Kudjape, Eikla ja Laheküla vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus seisis kaks kuud vaidluse taga, mille keskmes oli soojusenergeetika inseneri sobivus ametisse, kus nõuti kõrgemat ehitusalast haridust.

AS Kuressaare Veevärk jättis maakondliku ühisveevärgi projekti raames kvalifitseerimata Kaarma valla kahe hankeosa odavaima pakkumise teinud AS-i Tesman ja AS-i Viimsi Keevitus pakkumuse, kuna nimetud ettevõtete projektijuhi haridus ei vastanud hanketeate nõuetele.

Pakkumuses esitatud projektijuhil Jaak Ritsol on Tallinna tehnikaülikoolis 1993. a omandatud soojusenergeetika inseneri kõrgharidus, hanketeates nõuti ehitusalase kõrghariduse olemasolu.

AS Tesman ja AS Viimsi Keevitus vaidlustasid tellija otsuse riigihangete ametis, kuna leidsid, et soojusenergeetika inseneri haridus vastab riigihanke eesmärki arvestades ehitusalasele kõrgharidusele, kuna soojusenergeetika õppekava sisaldab märkimisväärses osas just vee-, kanalisatsiooni- ja soojatrasside ehitust hõlmavaid õppeaineid.

Pealegi on Jaak Ritso tegelenud kütte-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsiooniprojektide juhtimisega üle neljateistkümne aasta ja ta on kantud vastutava spetsialistina majandustegevuse registrisse veevarustuse ja kanalisatsioonitööde tegevusalal. Kahe odavaima pakkumuse tagasilükkamisega kaotab AS Kuressaare Veevärk peaaegu kolm miljonit krooni.

Eri piirkondades erinevad tingimused

AS-i Tesman juhi Lembit Soe sõnul häirib teda kõige rohkem asjaolu, et sama projekti raames läbi viidud Kuressaare linna hanke puhul oli Jaak Ritso haridus piisav, kuigi tööd olid täpselt samasugused. Samuti sobis Ritso haridus Ida-Saaremaa (Orissaare, Muhu, Pöide) hanke juhtimiseks, kus Kuressaare Veevärk nõudis projektijuhilt kõrgemat inseneri-, majandusalast või juriidilist haridust.

Seega on Kuressaare Veevärk loonud olukorra, kus ühes piirkonnas on vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks projektijuhile sobiv inseneri kõrgharidus, teises piirkonnas saab aga läbi ajada sootuks juristi haridusega.

Hindamiskomisjon omakorda tellis Tallinna tehnikaülikooli ehitusteaduskonna õppeprodekaanilt Siim Idanurmelt ekspertarvamuse, kes leidis, et soojusenergeetika õppesuuna haridus ei ole samastatav ehitushariduse õppesuuna omaga.

AS Kuressaare Veevärk teatas omalt poolt, et tellija on kohustatud erinevate riigihangete läbiviimisel arvestama iga konkreetse riigihanke objekti eripäradega ning tegevust finantseerivate osapoolte nõudmistega.

Tuginedes varasematele kogemustele nõudis Kaarma vallavalitsus projektijuhilt kõrgemat ehitusalast haridust. Kaarma abivallavanem Kairi Niit ütles Oma Saarele, et ehituse teema on vallas põhjustanud parajat peavalu.

“Projekteerimise tasemel arvab iga maamõõtja, et ta ongi juba arhitekt ja sealt tuleb tõepoolest selliseid absurdseid asju, et võta peast kinni ja karju appi,” rääkis Kairi Niit. “Mina ei ole küll vastava haridusega, aga kui siin kohaliku omavalitsuse tasemel neid asju läbi vaadata, siis paratamatult jõuab lõpuks selleni välja, et raske on teha midagi head ja kvaliteetset, kui teadmised puuduvad.”

Riigihankeameti vaidlustuskomisjon jättis kahe firma kaebuse rahuldamata, kuna menetluse käigus ei leidnud tõendamist Jaak Ritso hariduse vastavus hanketeates esitatud ehitusalase kõrgema hariduse nõudele. Asjaolu, et Ritso on mõnes teises samalaadses riigihankes tunnistatud sama hankija poolt sobivaks, ei oma komisjoni hinnangul tähendust vaidlusaluses riigihankes.

AS-i Kuressaare Veevärk riigihanke hindamiskomisjoni esimees Raivo Pedanik ütles Oma Saarele, et neil ole kahtlust Jaak Ritso projektijuhi kogemustes, kuid tellijal puudub õigus eirata pakkujate võrdse kohtlemise printsiipi haridusnõude vastavuse hindamisel. Võimalus hanke tingimuste vaidlustamiseks oli enne ümbrikute avamist, kuid seda võimalust Tesman ja Viimsi Keevitus ei kasutanud.

Pedanik pidas igati õigustatuks nõuda projektijuhtidelt kõrgemat ehitusalast haridust. Küsimusele, miks sellisel juhul nõutakse Ida-Saaremaa hanke projektijuhilt juristi või majandusalast haridust, vastas Pedanik: “Analüüsimisel leiti, et nii võiks laiendada hankes osalejate ringi ning suureneks konkurents. Erinevad inimesed, erinevad arusaamad.”

Pedaniku sõnul saab konkurentsi regulaarida ka muude hanke tingimustega, mitte ainult projektijuhi haridusega. Pealegi on konkurents juba piisav ning hinnad kohati absurdselt madalad. “Hetkel veel keegi raha juurde pole küsima hakanud, aga arvata võib, et paljud panevad kahjumiga,” lausus Pedanik.

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo nõunik Antti Tooming ütles Oma Saarele, et edasiste hangete puhul on esikohale seatud projektijuhi tööalane kogemus ja hariduse peale rõhutakse vähem.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)