Kas Saare maakond tasub pidamist? (2)

Kas Saare maakond tasub pidamist?

 

On kesksuvi. Pojengide-jasmiinide õitseaeg. Pikimad päevad. Lühimad ööd. Südasuve imetlesid juba mõisasaksad ja pärisorjad muiste. Sel jaaniõhtul saab mööda 90 aastat Eesti riigina väljahüüdmisest. Võiksime isekeskis väheke terasemalt silmitseda inimesi, keda jaanilõkke ümber kohtame.

Kuivõrd oleme suutnud säilitada eestluse aadet ja saaremaist isepära? Ja kas Eesti riik ja Saare maakond üldse tasuvad pidamist? Või käivad maksumaksjail üle jõu?

Palju on tänavu jaanitulesid üle maakonna? Kui palju koguneb nende ümber saarlasi? Kui palju erineb tänane jaanituli peost, mida ühes vallas tõsielufilmina ülesvõetuna ja eheda tänapäevase külakultuuri hääbumise tunnismärgina näidatakse välismaalgi?

Saaremaal on käimas muistse saarlaste tõu loomulik väljasuremine. Eesti Vabariigi alguses elas Saaremaal 57 157 inimest. Nüüd on hirm – kui kaua on võimalik hoida maakonnas elanike arvu allapoole 30 000 piiri langemast. Saarlaste lastearvukusega tagatud elujõud murti eelmise sajandi sõjasündmuste käigus.

Taasiseseisvumine innustas

Aga aeg tuli maa ja mere peal. Taasiseseisvumisele aitasid saarlased seekord aktiivselt kaasa. Ei hakanud mässama nagu 1919. a algul. Taasiseseisvunud riigis korrastasid Kuressaare linnavõimud mereranna.

Paljud nurisesid arvatava raharaiskamise üle: võinuks raha hoopis puudustkannatavate linnaelanike toetamiseks jagada. Linnavõim jäi enesele kindlaks. Muutis lahesopid kaunilt korrastatud rannaks.

Paarkümmend aastat hiljem on tore imetleda rannas rahvusvahelise taseme-teenindamisega spaad. Iseasi, et enamikul kohalikest elanikest käib seal pikemalt puhkamine rahaliselt ülejõu. Samamoodi oli see ka patisakste aegu eelmise sajandi algusaastail. Aga ranna uue välimuse ilmnedes vaibus tasapisi rahulolematute nurin. Nüüd naudib linnarahvas siin jaanitulesid, merepäevi, teeb sporti.

Süvasadam saarlaste unistuste sümbolina

Taasiseseisvumise algusaastaist peale propageeriti turismiäri. Loodeti taevamannat süvasadamast. Kui see valmiks, saabuks sadu turismilaevu rikaste turistidega. Juba EÜE-s ehitajatalendiga hiilanud Peeter Palu tegi saarlaste unelma betoonis teoks. Mis tulemata jäid, olid sajad ristluslaevad.
Ometi on sadam Eesti taasiseseisvumise unistuste kasutatava mälestusmärgina tore asi. Kui kunagi pirrud kahel otsal lõkendama löövad ja Suur Tõll ühel jaaniööl läbi Läänemere sammudes tarib enda taga sadadest valgetest laevadest koosnevat turistide laevastikku, on neid ootamas süvasadam.

Seni on sinna paigaldamata vaid mõtlik silt – siia püstitasid saarlased oma taasiseseisvumise unistuste meenutamiseks mälestusmärgi – süvasadama.

Teine ilus unistus – üle väina sild

Unelm peibutab: tarvitseb vaid kallis väinasild pangalaenuga valmis ehitada, kui saar-lane muutub jõukaks rahalt ja nõukaks mõistuselt. Igasse noorperre sünnib neli last. Edeneb teadmistemahukas tööstus ja kohalik vaimuelu. Püsielanikud muutuvad õpihimuliseks, ei tunne igavust ega vajadust lõhkuda oma ajusid alkoholi või narkootikumidega.

Aga… siis peaks ju Lõuna-Eestis ööviiulina õitsema Euroopa majandusime! Neil püsiühendus ju Tallinna-Tartuga olemas. Paraku – pelgalt sild vaevalt et midagi muudab. Küllap muudavad olusid inimeste kooslus, arukus, õpihimu ja ettevõtlikkus, mis võimaldab Saaremaal toota ja eksportida toodangut mujale nii, et sellest maakonnale rikastavat tulu tõuseb.

On’s üldse saarlastel mõistlik võtta võlg enda kanda, et endiselt saarelt (Virtsu) endisele saarele (Muhu) ehitada sild XXI sajandil umbes 20 000 elanikuni kahanevale rahvarühmale? Ja kui hiidlased tulevad järsku välja ideega, et jätkusuutlikkuse säilitamiseks tuleks liita saared üheks 30 000 elanikuga elujõuliseks omavalitsuseks sedasi, et ühendada sillaga Saaremaa ja Hiiumaa.

Enne silla ehitamist tuleks esiti rehkendada: kas Saaremaa on praegu üldse isemajandav (IMS). Saaremaal on ju väga palju ülalpeetavaid vanemaid inimesi. On mitu hooldekodu. On suur haigla. On palju mittetöötavaid invaliide. Keegi peab neid ju ülal. Ostame sisse autod, traktorid, mootorikütuse, suurema osa elektrist. Ostame sisse ehitusmaterjale jms. Kui palju müüme Saaremaal toodetud kaupu ekspordiks? Mida ekspordime?

Jaanitule ümber võiks targutada tulevikust

Kas suudame üldse Saaremaa pensionäride ülalpidamise ja maakonna avalikud kulud Saaremaal töötajate maksudest kinni maksta? Või vajab Saaremaa maakonna ülalpidamiseks rahaabi Tallinnas tööd rügavatelt venelastelt kogutavate maksude arvelt? Aga võib-olla jääb saarlaste maksudest hoopis nii palju raha üle, et jagub Tallinna narkomaane ülal pidada.

Kas poleks sedasi mõnus jaanitule ümber unistavalt arutada? Kelle kulul ikkagi toimib Saare maakond? Kas üldse keegi teab vastust, väitmata, et sedasi küsimust asetada pole sünnis?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)