Saarlanna ja soomlanna 70-aastane kirjasõprus häiritud (9)

Saarlanna ja soomlanna 70-aastane kirjasõprus häiritud

70 AASTAT KIRJASÕPRUST: Leida Teemets näitab, et ka 18 aastat tagasi kirjutas Vammala ajaleht tema kirjasõprusest soomlanna Leenaga.

Saarlanna Leida Teemetsa (Tamme) ja soomlanna Leena Niemi (Rantanen) 1938. aasta 4. mail alguse saanud kirjavahetus on kestnud suuremate tõrgeteta uskumatult kaua, kuni kirjavahetuse ümmarguse tähtpäevani – seitsmekümnenda aastaringi saabumiseni.

Maikuus Soomes postitatud saadetis koos kohaliku ajalehega, kus kajastatud 70 aastat kestnud kirjavahetust, mis kasvanud tõeliseks peredevaheliseks sõpruseks, ei ole aga siiani adressaadini jõudnud.
Mures on nii saatja, Kuressaare sõpruslinna Vammala elanik Leena Niemi, kui ka kirja (saadetist) ootav kuressaarlanna Leida Teemets.

Vahest tundub kummalisena, et kirjasõbrad elasid üle karmi nõukogudeaja, kui Eestist välismaale läkitatud saadetised ning üle piiri Eestisse saadetud kirjad ja pakid olid N Liidu luureteenistuse erilise tähelepanu all. Nüüd, kui Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud saavad üksteist külastada viisavabalt, muutub posti teel suhtlemine üha rohkem häirituks. Leida Teemets ütles, et hiljaaegu jäi tal kätte saamata ka Saksamaalt posti pandud tavakirjast natuke paksem ümbrik.

Teadupärast ei jõua adressaatideni just suuremad, mahukamat saadetist sisaldavad ümbrikud. Kui oleks tegemist ühe, kahe või kolme taolise juhtumiga, võiks selliseid asju juhuseks pidada. Kahjuks ei ole viimastel aastatel sihtpunktini jõudnud sadu saadetisi. Leida Teemets nimetas üksnes oma ring- ja tutvuskonnast mitut inimest, kes ka ise käinud postkontorist selgitusi saamas.

Kelle käest küsida?

Hiljuti sai OS kirja nördinud linnakodanikult. Eesti Postis pettunud inimene kirjutab: “Kuhu kaovad Kuressaarest posti pandud kirjad? 12. veebruaril postitasin kaks kirja Tartusse saatmiseks. Aadressid ja sihtnumbrid olid ümbrikel korrektselt kirjas. Neist üks jõudis kohale, teine mitte.

20. veebruaril lasin postkasti kaks ümbrikku. Sünnipäevakaardiga sain heameelt teha maal elavale sugulasele, teine kaart, millel oli Kuressaare aadress, sihtpunktini ei jõudnud. Samal päeval saadeti Häädemeestelt Kuressaare poole teele ümbrik, milles kahe poolega postkaart. Siiani pole seda kohale toodud. Mina ei julge enam postiteenuseid kasutada.”

Eksperiment papitükiga

Paari aasta eest postitas Tartus elav saarlane Kuressaarde ümbriku fotodega. Kuväär kadus nagu tina tuhka. Mis muud, taas käik fotograafi juurde, uued pildid ümbrikusse ja saadetis postkasti. Seegi kadus jäljetult.

Kolm on kohtu seadus. Seekord pani noormees piltide asemel ümbrikusse papitüki, millele kirjutas “VARGA PALK”. Ilmselt sai pätsaja tasu kätte, kuna ka see saadetis ümbrikul märgitud adressaadini ei jõudnud.

Saatja ei jätnud jonni. Neljandat korda läks ta Tartus postkontorisse, et kiri Kuressaare poole teele saata. …Ja jõudiski see kiri pärale. Postitöötaja isiklikult andis saadetise allkirja vastu saajale üle. Ümbrik oli saadetud tähitult.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 88 korda, sh täna 1)