Pärast rahvahääletust Iirimaal – Quo vadis, Euroopa?

Pärast rahvahääletust Iirimaal – Quo vadis, Euroopa?

 

12. juunil ütlesid iirlased Lissaboni lepingule ei. Mõistmaks, mis sundis iirlasi, kes on Euroopa Liidust saanud kasu rohkem kui enamik riike, niimoodi hääletama ning mis ikkagi viis sellise tulemuseni, on vaja põhjalikku analüüsi.

Esmapilgul tundub, et paljud “ei” ütlejad hääletasid niimoodi mingist kindlast vaatest või suisa vastukäivatest vaatenurkadest lähtuvalt. Mõned ettevõtlusega seotud inimesed eelistasid öelda ei, kuna neile tundus, et hakatakse ohustama majandusvabadust. Teised, nagu osa ametiühingutegelasi, arvas, et leping ei ole piisavalt sotsiaalküsimuste keskne.

Kolmandad aga uskusid, et leping muudab abordid lihtsaks ja Iiri maksusüsteemi küsitavaks. Nagu kunagi ütles Charles de Gaulle, antakse referendumil vastuseid küsimustele, mida pole küsitud. Mina ei läheks oma ütlustes nii kaugele, kuid selles väites on terake tõtt.

Täna on kindel see, et hääletuse tulemusel on Euroopa Liidu ees üks läbi aegade keerukamaid ülesandeid, kuid seda mitte esimest korda.

Lissaboni leping, mille aluseks on põhiseaduslik leping, mille koostasid rahvusparlamentide ja Euroopa Parlamendi esindajad üheskoos, annab Euroopa Liidule rohkem demokraatiat, suurema võimekuse tegutseda ja suurema läbipaistvuse. Leping tugevdab Euroopa Parlamenti, annab rahvusparlamentidele suurema vastutuse Euroopa poliitika määramisel, annab EL kodanikele rahvaalgatusliku otsustusõiguse EL institutsioonidega seotud küsimustes ning tagab suveräänsuse.

Reformilepingu vastu võtmine on hädavajalik selleks, et Euroopa Liit saaks 21. sajandil kaitsta oma huve ja väärtusi. Meil tuleb seda igati teadvustada. Lissaboni lepingus ettenähtud reformideta on uute riikide liitumine EL-ga vaevalt et võimalik.

Kutsume neljapäeval ja reedel Brüsselis toimuvat Euroopa Ülemkogu tegema kõik selleks, et reformileping saaks tegelikkuseks.
Kuidas edasi? Ratifitseerimisprotsess peab jätkuma, kuna 18 riiki on lepingu juba heaks kiitnud. Lepingu ratifitseerimine teiste Euroopa Liidu riikide poolt on sama kaalukas ning seda tuleb samavõrra respekteerida kui Iiri rahvahääletust.

Me ootame, et Iiri valitsus annab 19.–20. juunil Brüsselis toimuval Ülemkogul esmase hinnangu hääletustulemustele ning teeb omapoolsed ettepanekud, kuidas minna üheskoos edasi sellel Euroopa poliitikale keerulisel ajal. Iiri valitsus peab ütlema oma seisukoha esimesena.

Mitte üksnes seepärast, et nii on tavaks, vaid respektist Iiri hääletuse vastu. Seetõttu oleksid ka kõik Ülemkogu eelsed spekulatsioonid võimalike lahenduste osas kohatud.

Euroopa Parlament pühendub täiel jõul selle probleemi lahendamisele. Me eeldame sama ka Euroopa Komisjonilt ja liikmesriikide valitsustelt.
Meie eesmärgiks jääb Lissaboni lepingu jõustumine enne 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Hans-Gert Pöttering
Euroopa Parlamendi president

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)