KUUMIM TREND – PÄEVITAMINE (1)

KUUMIM TREND – PÄEVITAMINE

VÕTKEM EESKUJU: Miks mitte viia mereranda päikest nautima ka oma lemmikloomad? Ja miks ka mitte riietada nad bikiinidesse? Naljakas vähemasti.

Kuna eestlased on põhjamaine rahvas, kasutame me suvel võimalust särava päikese käes viibida võimalikult palju ära. Päike on meie igapäevane sõber ja on kahju, et ta näitab end rohkem ainult suvel.

Me oleme ikkagi põhjamaa rahvas ning päike annab meile talveks energiat. Sünnipäraselt heledanahalised eestlased peavad end seejuures aga päikese ohtlike kiirte eest kaitsma. Võtsime endale ülesande uurida kõige enam levinud küsimusi päevitamise kohta.

Kuidas päike nahka kõrvetab?

Sel ajal, kui sa rannas lebad, tungib ultraviolettkiirgus läbi su naha ning tapab rakke, mis mängivad olulist rolli naha uuenemisel. Ultraviolettkiirguse A-kiired pääsevad sügavamale naha alla, nemad on süüdi ka naha enneaegses vananemises. UVB-kiirgusdoosiga liialdamine kutsub esile põletust ja nahavähki.

Miks me päikese käes punaseks läheme?

Selleks et kahjustatud nahk kiiremini paraneks ning surnud rakud saaks kiiremini minema viia, laienevad veresooned ja põletada saanud kohtadesse suureneb verevool. Lisaveri muudab naha punaseks ja soojaks.

Miks läheb nahk pruuniks?

Kaitseks UV-kiirguse eest hakkab keha tootma rohkem melaniini, mis annab nahale pruunika jume, see omakorda on kaitseks kiirguse ning rakkude kahjustamise eest. Enamik inimesi ei lähe pruuniks ühe päevitamiskorraga, sest kehal kulub melaniini tootmiseks aega.

Miks just rannas on kõige suurem päikesepõletuse oht?

Päike peegeldub nii liivalt kui veelt, aga ka lumelt. Ultraviolettkiirguse tase on kõrgeim suvel keskpäeva paiku, samuti on suurem oht päikesepõletuseks kõrgmäestikes ning ekvaatorile lähemal asuvates riikides. Isegi pilvisel päeval jõuab 80% päikesekiirtest läbi pilvede ja udu maale.

Kerge punetus ei tee ju midagi?

Vale. UV-kiirgus võib tekitada mutatsioone su rakkudes ning põhjustada vähki. Rasked päikesepõletused nii lapse- kui noorukieas, mille tagajärjeks on vesivillid, tõstavad oluliselt täiskasvanu riski haigestuda nahavähki, sest vähk areneb välja pikkade aastate jooksul. Päikesepõletus põhjustab muudki ebameeldivat: kortse ja lotendavat nahka, pruune nahaplekke ja silmakaed.

Kuidas päikesepõletatud koha eest kõige paremini hoolitseda?

Õiged põletusnähud ilmnevad alles päev hiljem. Joo palju vett. Esimese ja teise astme põletuse korral on abi jahedatest vannidest. Kui lisaks õlgadele valutab ka pea ning tõuseb palavik, on kasulik võtta ühendust perearstiga.

Kas päevitades tuleks ikka päikesekreemi panna?

Avastasime, et kui internetist päevitamise kohta infot otsida, võib leida ka väga palju vastuolulist infot. Mitmed viimase aja uuringud seavad kahtluse alla laialt levinud väite, et päevitades tuleb keha alati päikesekreemiga katta. Öeldakse, et päikesekreemid blokeerivad päevitamise ajal D-vitamiini teket nahas. See vitamiin aitab aga mitmete värskete uuringute kohaselt ennetada erinevaid vähivorme ja neid isegi ravida.

Vaid kolme viimase kuu jooksul on nelja erineva uuringu tulemusena selgunud, et D-vitamiin kaitseb lümfisüsteemi-, käärsoole-, eesnäärme-, kopsu- ja iroonilisel kombel ka nahavähi eest. Paljud inimesed ei saa piisavalt D-vitamiini, sest ainult toidust ja piimast on seda raske vajalikus koguses kätte saada ning omad probleemid on ka toidulisanditega. Seega leiavad mitmed teadlased, et kuigi liigne päevitamine tõstab nahavähi riski, võib päikesest hoidumine veelgi kahjulikum olla. Loomulikult ei soovita ükski spetsialist teil end rannas mustaks “kõrvetada”, ent mõned korrad nädalas 15 minutit ilma päikesekreemita päevitada on paljude asjatundjate arvates pigem kasulik.

Uued andmed on tõepoolest huvitavad, ent samal ajal ei tea keegi täpselt, kui palju organism D-vitamiini vajab ja milline on selle hankimise kõige õigem viis. Soovitatav kaitseta päevitamise kestus oleneb aasta- ja kellaajast, inimese elukohast, nahavärvist ja paljudest muudest asjaoludest. Inimesed kipuvad mõõduka päevitamise soovitusi omal moel tõlgendama ning arvavad, et nüüd võib hommikust õhtuni päikest võtta. Seega peetakse mõistlikumaks, et inimesed hangiksid vajaliku D-vitamiini koguse ikka ennekõike toidust.

Ohutu päevitamine

Poodides on olemas isepäevituvad kreemid, mille puhul pole päevitamiseks päikest vajagi. Selline päevitus püsib peal 3–6 päeva. On veel päevitamisvõimalusi – solaariumid. Solaariumis on UV-kiirgus 5 korda tugevam kui loomuliku päikesevalguse puhul. Seetõttu on sagedastel solaariumis käijatel ka suurem oht saada nahavähki ning nende nahk vananeb kiiremini. Kõige kindlam on õrn päevitus – sa tead, et see on ohutu ning sa oled ilus ka 30 aasta pärast.

Beebiõli päevitamisel = naha surm

Noorte hulgas on levinud päevitamine õliga. On olemas tõesti päevitusõlid, mis tõmbavad rohkem päikest ligi ja aitavad kiiremini pruuniks saada. Arvestada tuleks, et päevitusõlid on tehtud spetsiaalselt nii, et need nahka ei kahjustaks ja nendel on alati kaitsefaktor. Päikesekreemile beebiõli või mõne muu õli pealekandmisel pole päikesekreemist mingit kasu ja õli ainult praeb sinu nahka ning võivad tekkida suured kahjustused!

Linda Lapp, Anet Oll

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 546 korda, sh täna 1)