Saaremaal olid vabariigi alguses aktiivsed pangad (1)

Saaremaal olid vabariigi alguses aktiivsed pangad

PANGAHOONE SEOTUD LEGENDIDEGA: Eesti Panga hoone Lossi tänaval olevat olnud maa-aluse käiguga ühenduses Kuressaare lossiga, vanasti olnud selles majas nunnaklooster.

Raha on asi, milleta ei saa praegu ega ole saanud hakkama Eesti Vabariigi algusaegadel. Et raha hoidmise asutus on pank, siis oli ka kahekümnendatel-kolmekümnendatel aastatel Saaremaal päris vilgas pangategevus – pankasid asutati ja tähistati nende juubeleid. Päris mitmes vallas oli oma pank.

Tähelepanuväärsed on ka legendid, mis pankadega kaasas käinud. Nii kirjutatakse Kuressaares 1931. aastal välja antud “Illustreeritud Saaremaa ja Kuressaare juhis” (mille koostaja oli muuseas toonane linnanõunik Hermann Sannik), et Eesti Panga hoone Lossi tänaval olnud maa-aluse käiguga ühenduses Kuressaare lossiga, “Vanasti olnud selles majas nunnaklooster,” teab Sannik väljaandes märkida.

Olgu salapäraste käikude ja muu säärasega kuidas on, kuid pankade teateid võis toona ajakirjandusest lugeda üsna sageli. Eriti kui mõni rahaasutus loodi või see ümmargust tähtpäeva pidas.

28. märtsil 1931. aastal kirjutas Meie Maa pika loo Saarte Ühispanga 10-aastase tegevuse juubeliks. Nii märgitakse, et pank sai alguse Kuressaare Laenu-Hoiu-Ühisuse ja Kuressaare Vastastikuse Krediitühisuse ühinemisest, millest esimene asutati 1911 ja teine 1914. Lühikese aja jooksul suutis pank võita üldise usalduse ning sellest kujunes teguvõimas rahaasutus ning tähtsaim majanduslik tegur Saaremaal. Paljude aastate kestel oligi Saaremaa ühispank ainsaks rahaasutuseks maakonnas. Panga esimese tegevusaasta lõpul oli omakapitali 5658 krooni, läbikäik oli olnud 1 603 943 krooni. 1930. aastal oli saadud puhastkasu 7294 krooni ning pangal oli liikmeid 599.

Oma rahaasutused olid ka Kihelkonnal, Mustjalas ja Pärsamal. 1939. aastal sai 10-aastaseks Pärsama ühispank. 4. veebruari Meie Maast saab lugeda, et “selle, rahvale nii vajaliku mõtte algatajateks olid selleaegne vallasekretär Feodor Kanaval, taluperemees Karl Magus ja seltskonnategelane Udo Bartels.” Viimane oli lehe teatel nõukogu esimees ning juhtis 10-aastase panga tegevust. “Asutamiskoosolekust, mis peeti Pärsama rahvamajas, võttis osa 29 liiget, kes ka samal koosolekul rahaasutuse asutamise vajalikuks tunnistasid ning oma rahadest põhikapitalile aluse panid. Panga tegevuse algusest kuni tänaseni on pidevalt olnud juhtivates organites tegevad U. Bartels, K. Vaher, Al. Magus, A. Kanemägi, K. Alt.”

22. oktoobril 1938 täitus 10 tegevusaastat ka Leisi ühispangal. “Oma esimeseks juubelipäevaks on ühispangal juba 200 liiget, arveteseis on tõusnud üle 50 000 krooni, mida analüüsides võib julgesti öelda, et Leisi ühispank on õiget ja tervet rada arenenud. Ühispanga omakapitalid on üle 9000 krooni, hoiusummad üle 38 000 ja võõrast krediiti pole ühispank enam mitmel aastal kasutanud.”

31. juulil 1928. aastal anti Meie Maas teada ühispanga loomisest Kihelkonnale. “Läinud pühapäeval oli Kihelkonna alevis nõupidamine kohaliku ühispanga asutamise üle. Kohale olid sõitnud ühistegelaste liidu instruktor hr Kiseritski ja Saarte ühispanga juhataja hr Eicfus, kes kokkutulnud kohalikke rahamehi ja äritegelasi ühispankade normaal põhikirjaga tutvustasid ning seletusi andsid. Jõuti otsusele, et panga asutamine Kihelkonnale on täiesti tarvilik.

Põhikirjale allakirjutajaiks valiti kapten J. Teeäär, Kihelkonna tarvitajate ühingu esimees A. Kask ja S. Triipan Lümandalt.” 1933. aastal anti aga teada, et Kihelkonna ühispanga tegevus on olnud edukas. Toonane, 1932. aasta peakoosolek oli Kihelkonna pangas otsustanud, et “laenu võib nüüdsest anda ka mitteliigetele, kui summasid jätkub, kuid mitte üle 50 krooni ühele isikule.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)