Soomusrongil filmi- ja päris sõjas – Vabadussõjas (1)

Soomusrongil filmi- ja päris sõjas – Vabadussõjas

SOOMUSRONGIL VABADUSSÕJAS: Kui näitleja Karol Kuntsel (alumisel pildil keskel) marmortahvli filmis mängis, ei teadnud ta, et temaga ühel kuupäeval sündinud vanavanaisa Johannes Kuuder võitles Vabadussõjas Eesti Vabaduse eest samuti soomusrongil. Ülemistel piltidel ongi Soomusrong nr 2.

Kui Saaremaalt pärit näitleja Karol Kuntsel mängis filmis “Nimed marmortahvlil”, ei teadnud ta, et temaga ühel kuupäeval, 21. augustil, sündinud vanavanaisa Johannes Kuuder võitles Eesti Vabadussõjas samuti soomusrongil, nagu seda tegi filmis Kuntseli mängitud kangelane Martinson.

Keerulistel aegadel Eesti Vabariigist palju ei kõneldud. Nii on ka Kuuderi perekonna mälestused papa Johannesest kild-killult kokku pandud ning tõtt öelda on teda isegi raske sobitada ajalooraamatutes kirjasolevatesse sündmustesse. Kuid proovin seda siiski teha, headeks abilisteks Karoli ema Kaja Kuntsel ja tädi Palmi Vaba ning loomulikult erinevad internetileheküljed, ajakirjandus ja raamatud, milles juttu Vabadussõjast ning soomusrongist nr 2 – just sellel oli võidelnud ka Johannes Kuuder, Tagavere poiss, kes Vabadussõtta mobiliseeriti kohaliku koolimaja hoovist.

1919. aasta 9. juuli Meie Maast võib lugeda sõduriteadetest, et “Kuulipilduritena väeliinil viibides ja tegelikult endi põliste vaenlaste parunite vastu võideldes tervitame kõiki omakseid, Saare tuttavaid ja neiusi ning ootame kirjavahetust. Adr: Soomusrongide divisjoni kuulipildujate kursus.” Alla on kirjutanud muuhulgas ka J. Kuuder Maasi vallast.

Olgu vahemärkusena öeldud, et 1919. aasta juulis oli Johannes Kuuder 31-aastane poissmees, ta abiellus Viiu Kuumiga 20. mail 1920 ning peres kasvatati üles kuus last – kaks tüdrukut ja neli poissi.

Soomusrongi nr 2 ülemaks oli kolonelleitnant Jaan Lepp, kelle poeg Jaan kirjutas paar aastat tagasi oma isast ajakirjas Kultuur ja Elu. Muuhulgas märgib ta oma kirjutises, et soomusrongidele võeti teenima ainult vabatahtlikke sõdureid (vastupidiselt ohvitseridele, kes olid oma kohtadele määratud alaliselt) ning kuna tegemist oli hädaohtliku ja raske teenistusega, värvati sõdureid soomusrongidele vaid kolmeks kuuks.

Palmi Vaba rääkis, et lõpuni vanaisal Vabadussõjas sõdida ei õnnestunud, kuna soomusrong saanud tabamuse, papa mattunud liiva alla ning kaasvõitleja Juhan Kärner märganud üht kätt ning Johannese välja tirinud. Vigastused (kannatada olid saanud kopsud ja hingamisteed) aga olid sellised, et Johannes oli invaliid elu lõpuni.

Perekonnalegend räägib, et ehkki Johannes Kuuder sai Vabadussõja teenete eest maatüki Kareda mõisamaast, kuhu ta siis laenuga maja ehitas, oli tükk tegemist, et oma invaliidsuspension kätte saada. “See võis olla paar aastat enne tema surma, kui vanaemal oli õnnestunud asjad korda saada ning siis maksti tagantjärele õige kopsakas summa,” rääkis Kaja. Tema sõnul olnud tegemist perekonnanime õigekirjaga, mis kuskil paberites ametnike näpuka tõttu Kuuderist Kunderiks oli muutunud.

“Kohalik Ööriku kirikuõpetaja Aleksander Aas oli see mees, kes aidanud Viiul asju ajada,” teadis Palmi, “ta olnud selline seadustes tark, õppinud juurat ja olnud ka kooliõpetaja.” Lapselapsed teavad ka, et vanaisale oli pandud hauda kaasa kaks medalit, üks olnud sinise ja teine punase paelaga. Tõenäoliselt võis sinise paelaga medal olla Vabadussõjas osalenu medal (Vabadusristi kavaleride nimistus Johannes Kuuderi nime ei ole), puna-valge paelaga olid aga lätlaste aurahad.

Johannes Kuuder suri 2. oktoobril 1941 ning on maetud Ööriku surnuaeda.

Soomusrongid Vabadussõjas

Eestlaste Vabadussõja üheks silmapaistvaks omapäraks oli algatusvõime. Kui Saksa ja Vene soomusrongid olid liikuvad kahuriplatvormid, siis eestlased rakendasid oma ronge kui raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates murdelahingutest Kehrast Narva suunas ning lõpetades Riia vabastamisega.

Esimese soomusrongi sai Eesti sõjavägi pooleldi juhuse läbi, kui Saksa okupatsiooni lõpupäevil leidis Kaitseliidu patrull Tallinnas Kopli kaubajaamas ühe okupatsioonivägedest mahajäänud soomusrongi. Sellest leiust sai laiarööpmeline soomusrong nr 1, mis sõitis 30. novembri õhtul Tallinnast rindele.

Laiarööpmeline soomusrong nr 2, millel tõenäoliselt võitles ka Johannes Kuuder, loodi 12. detsembril 1918 ja see jõudis rindele 13. detsembril 1918. Üldse kuulus Eesti sõjaväe arsenali Vabadussõjas kuus laia- ja viis kitsarööpmelist soomusrongi.

Soomusrongidel teenis kokku 93 ohvitseri, tääke on üles tähendatud 1250, raskekuulipildujaid 118, kergekuulipildujaid 35 ning suurtükke 27.
Allikas: Mati Õun, Tiit Noormets, Jaak Pihlak “Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941”, ajakirjas Kultuur ja Elu ilmunud Jaan Lepp juuniori mälestused oma isast kolonelleitnant Jaan Lepast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 262 korda, sh täna 1)