Tänane päev möödanikuks

Kakssada kakskümmend aastat tagasi, 1788. aasta 21. juunil, jõustus Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Veidi enam kui kahe aastasaja jooksul on kõnealusesse õigusakti tehtud 27 parandust (ingl k amendments), kuid põhiliselt on see jäänud muutumatuks ja suurepäraselt määrab riikliku elu mitmetel rahvustel, mis moodustavad USA elanikkonna.

Täna oleks huvitav meenutada, kuidas see õigusakt tekkis. 1787. aasta 25. maist 17. septembrini kogunesid Pennsylvania osariigis Philadelphia Riigimajas (ingl k State House) kaheteistkümne sõltumatu riigi esindajad. Tõsi, Briti Põhja-Ameerika endiste asumaade alusel oli tookord tekkinud 13 riiki, kuid Rhode Island oma esindajaid Pennsylvaniasse ei saatnud. Täna öeldakse selle kohta, et see riik boikoteeris konventi – just nii kutsuti tookord Philadelphias toimunud nõupidamist. Kuid see vahejuhtum ei takistanud uue liitriigi, Ameerika Ühendriikide põhiseaduse vastuvõtmist, mis täna kehtib nii Rhode Islandil ja veel 38 osariigis, mida tookord üldse veel ei eksisteerinud.

Philadelphia konvendi koosseisu valiti seitsekümmend neli saadikut. Tegelikult osales selle töös aktiivselt 55 saadikut, kellest vaid 39 allkirjastasid uue põhiseaduse. Allakirjutanute hulgas olid näiteks tuntud teadlane, leiutaja ja publitsist (üheks tema tuntumaks leiutiseks on piksevarras) Benjamin Franklin (1706–1790). Esimesena kirjutas põhiseadusele alla Virginiat esindav George Washington (1732–1799), tema järel aga New Hampshire, Massachusettsi, Connecticuti, New Yorki, New Jersey, Pennsylvania, Delaware, Marylandi, Põhja- ja Lõuna-Carolina ja Georgia esindajad.

Esimesed kümme parandust viidi põhiseadusesse Kongressi poolt juba 1789. aastal ja järgnevatel aastatel need järk-järgult osariikides ratifitseeriti. Neid parandusi tuntakse koondnime “Õiguste deklaratsioon” (Bill of Rights) all. USA põhiseaduse esimene parandus kõlab järgmiselt (vaba tõlge): “Ameerika Ühendriikide Kongressil pole õigust võtta vastu seadusi, mis kehtestaks mõne religiooni või mis keelaks mõne religiooni tunnistamise ja järgimise; Kongressil pole õigust vastu võtta seadusi, mis piiraks sõnavabadust, trükivabadust, rahumeelseid koosolekuid või valitsusele petitsioonide edastamist.” Põhiseaduse teine parandus annab Ameerika kõigile kodanikele relvakandmise õiguse.

USA põhiseaduse 13. parandus, mis võeti vastu 1865. aastal, kohe pärast Kodusõja lõppu, keelustas orjapidamise Ameerika Ühendriikide territooriumil. Eelviimane parandus, mis võeti vastu 1971. aastal, alandas valimisiga 18 eluaastani. Viimane, 27. parandus (ratifitseeriti 1992. aastal) puudutab aga senaatorite ja esindajatekoja liikmete töötasu muutmise korda.

Täna sada aastat tagasi, 1908. aasta 21. juunil, suri vene tuntud helilooja Nikolai Rimski-Korsakov (s 1844). Rimski- Korsakov on välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojaid, näiteks Aleksandr Glazunovi ja Anatoli Ljadovi. Lisaks on ta mõjutanud ka eesti heliloomingut. Mitmed vanema põlvkonna eesti heliloojad (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar, Mihkel Lüdig jt) on õppinud Peterburi Konservatooriumis Rimski Korsakovi käe all.

Sada kümme aastat tagasi, 1898. aasta 22. juunil, sündis Saksamaa üks tuntumaid ja loetavamaid kirjanikke Erich Maria Remarque. Tema teosed “Kolm sõpra” (Drei Kameraden, 1936/37, ek 1992), “Arc de Triomphe” (1945, ek 1975), “Aeg antud elada, aeg antud surra” (Zeit zu leben und Zeit zu sterben, 1954, ek 1959), “Must obelisk” (Der schwarze Obelisk, 1956, ek 1992), “Lissaboni öö” (Die Nacht von Lissabon, 1962, ek 1964) jt on ka täna paljude kirjandussõprade lemmiklugemisvara. Kuid maailmakuulsuse omandas Remarque oma ühe varasema teosega “Läänerindel muutusteta” (ilmus 1929, ek 1929), mis halastamatult kirjeldas I maailmasõja õudusi. Originaalis kõlab pealkiri palju ilmekamalt – Im Westen nichts Neues. Kui see sõna-sõnalt tõlkida, siis saaksime väljendi “Läänes pole midagi uut”. Ilmekalt väljendub selles pessimism Lääne tsivilisatsiooni tuleviku suhtes. Natsid jälestasid seda romaani ja 1933. aasta mais visati see koos teiste tuntud kirjandusteostega tuleriidale. Remarque suri 1970. aastal.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 124 korda, sh täna 1)