Vanad ajalehed kirjutavad:

10-margalised Eesti rahad

On juba Tallinnas liikumas. Uus raha on pruunikat värvi ja hästi suurem, kui 5-margaline. Uue raha kaunistused olevat haruldaselt hästi õnnestunud ja sedavõrd keerulised, et järeletegemine võimata.

Meie Maa, 2. juuli 1919

Sõrve mees tegi Saarte ühispangas mürtsu

Läinud reedel tuli Saarte ühispanka Ansekülas elutsev Ernst Brüd, kes mingisuguseid rahalisi asju tahtis joonde ajada. Oli ise aga seejuures tublisti vindis ja kukkus lärmitsema. Lubas panku teha jne.

Rahurikkujat paluti järgmisel päeval oma asju õiendama tulla, kui ta oma pea selgeks on maganud. Brüd ei võtnud seda kuulda ja panga juhatus oli sunnitud telefoni teel asjast politseile teatama. Politsei toimetas mehe muidugi tagasihoidlikkumasse kohta, kui seda on panga operatsiooni saal.
Rahukohtunik hindas seda avalikus kohas rahurikkumist võrdlemisi liiga kõrgelt ja karistas Ernst Brüdi käskotsusega 10 000 sendise rahatrahviga ehk üks kuu aresti.

Kuuldavasti on Brüd, kes varemalt võrdlemisi jõuka mehena tuntud, viimasel ajal majanduslistesse raskustesse sattunud, mida põhjustanud mitmete vekslite gireerimine, mida tal omal pärast tulnud välja lunastada.

Meie Maa, 10. juuli 1928

Mõistusetu “naaber” ehk kohalik sotside häälekõvendaja toonist väljas
Rahva Hääl saab nähtavasti isegi aru, et palja mõtte ja tühja taskuga panka ei asuta, ja et panga juhtideks vaja asjatundlikke, usaldusväärseid ja soliidseid isikuid. Sellasele “pangale” ennustab ta isegi väga traagilist lõppu. Aga ometi võtab ta need finantsed “pangaloojad” oma kaitse alla, nagu oma kaitse alla võttis ka ühe rahvaerakonna juhi ta skandaalse esinemise puhul Kuressaares.

Päris arusaamatu, kuis Saaremaa sotsid oma pailasteks teevad skandalistid, pankroti tegijad ja ka nii või teisiti naeruvääristatud isikud.
Meie lehes ilmunud sõnumist peaks olema küllalt selge, et meie heameelega näeme uut soliidsemat rahaasutust Kuressaares, vastukaaluks sakslikule ja pajuvenelaslikule Saar-te Ühispangale.
Aga nõuame seal juures pangale soliidseid juhte – olgu nad mis poliitilist värvi tahes. Ainult kasulik oleks pangale, eriti meil, Saaremaal, et ta toetuks laialdasele seltskondlikule poolehoiule. Ja loomulik, et väiksel rahvaerakondlikul kildkonnal siin see puudulik on.

***
Uue panga vastu pole meil aga tõepoolest midagi. Las aga kosub. Saab ta omale juhid, kes panka juba sündimise silmapilgul pankrotti ei aja ja seltskonna – ühesõnaga saarlaste – poolehoiu suudab võita – õnn temaga.

Meie Maa, 15. september 1928

Uus pank teotseb. Kogumehed loovad oma panga

Saaremaa rahvapank, mis 15. oktoobril k.a. Kuressaares tegevust algas, töötab algaja kohta võrdlemisi edukalt. Panga rahaline läbikäik esimese kuu jooksul ulatub ligi 2 miljoni sendini.

Pank annab peaasjalikult vähemasummalisi põllumajanduslikke laenusid 11 protsendiga. Seega laenude protsent odavam kui teistes kohalikkudes pankades. Seni on kõige rohkem laenutahtjaid tulnud neist valdadest, kus kohalikud pangad puuduvad.

Panga juhatuses on J. Kesküla, Artur Hallik ja H. Toomveli. Ametijaotuselt on esimene neist asjaajaja, teine raamatupidaja ja kolmas kassapidaja.
Kuuldavasti on ka kogumeestel kindel kavatsus oma panka Kuressaares käima panna.

Meie Maa, 15. november 1928

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 44 korda, sh täna 1)