Sannikovi maa (3)

Sannikovi maa

 

Euroopa Parlamendi ja Oma Saare konverentsil arutlusel olnud teema

Saaremaa kerkis muhuna Läänemere põhjast pärast viimast jääaega ja koloniseeriti üsna kärmelt – esimesed jäljed püsivast inimasustusest siinkandis pärinevad aastast 6000 eKr.

Esimene rahvaloendus kohapeal viidi läbi 1227, pärast Muhu ja Valjala maalinnuse alistamist ristisõdijate poolt. Tulemuseks umbes 25 000 elanikku ja märge suhteliselt kõrgest elatustasemest. Saaremaa oli tolleaegse Eestimaa üks kõige jõukamaid ja tihedamini asustatud piirkondi.
Järgmised 700 aastat tõid vaheldumisi kaasa nii tõuse kui mõõnasid, raske koht oli pärast Põhjasõda ja sellele järgnevat katkuperioodi, kus rahvaarv kukkus pea olematusse. Ometi lahendati inimressursi probleem omal käel võõrtööjõudu kaasamata ja sajandivahetuseks 19/20 saavutas saarlus oma tippmargi – ca 60 000 püsielanikku.

Samas oli see ka maakonna majanduspotentsiaali tollane taluvuspiir. Saaremaa ei suutnud enam pakkuda toimetulemist oma (liig)arvukatele poegadele ja tütardele, tagajärjeks majanduspõgenemine ja esimene ulatuslik väljaränne uutele jahimaadele.

II maailmasõda koos oma otseste ja kaudsete mõjudega harvendas kohalike elanike arvu drastiliselt. Järgnevaid aastakümneid pisukest tõusu rahvaarvus nõukogude võimu viljastavates tingimustes võib lugeda tõenäoliselt saarlaste arvukuse luigelauluks.

Üleminek turumajandusele kiirendas peremudeli muutumist enesekeskseks varasema järglastekeskse malli asemel, paljude traditsiooniliste töökohtade kiire kadumine tõi kaasa uue majanduspõgenike laine. Vahemikus 1989–2000 vähenes saarlaste arv pea 4000 inimese võrra, domineerivalt väljarände baasil.

Olukord pole põrmugi parem ka täna, rahvastikuregistri andmetel on vahemikus 2000–2007 Saaremaalt lahkunud 5500 hinge, sisse- ja tagasirändajaid oli umbes 3700, keskeltläbi 6 aastat lahkujatest vanemad. Lisades siia perioodi negatiivse iibe – 1200 inimest –, saame lõpptulemuseks masendava miinus 3000 saarlast ehk igal hommikul ärkab Saaremaa jätkuvalt ühe inimese võrra vaesemana.

Pikendades seda jada matemaatilise mõttemänguna tulevikku, võime jõuda ehmatava ennustuseni – kusagil jõulude paiku 2990 süütab viimane saarlane viimast korda küünla oma viimasel kuusepuul. Õnneks ei ole elu joonlaud ja päris nii sirgelt need asjad ka ei käi.

Põhjust muretsemiseks aga ometi on ja süüdlaste otsimisel tuleks eelkõige pilk peeglisse heita. Laste vähesuse ja ka saar-laste väljarände peapõhjuseks ei ole täna erinevalt eelmisest sajandivahetusest mitte meie ebarahuldav majanduskeskkond, vaid inimese kui looduse krooni käitumismalli muutumine ja avardunud maailm.

Arenenud riikide kogemus näitab, et lapsi rahaga ei osta ja inkubaatoris ei kasvata. Pigem domineerib kõrge sündimus seal, kus elatustase nigel ja sotsiaalset kaitset pole olemaski – ehk mida halvem, seda parem!

Liikudes rahvaarvu juurest meie tööjõuturu tulevikuperspektiivide juurde, aitab tulevikuväljavaateid tajuda pilk meie rahvastikupuule ehk koosseisule vanusegruppide ja arvukuse kaupa. Ei pea olema erihariduselt metsnik, et mõista – selline puu kaua püsti ei seisa. Umbes 20 000 tööealisest elanikust osaleb aktiivselt majanduselus 14–15 000, neist osa mandril ja välismaal. Ülejäänud kas alles õpivad, on kodused, invaliidsuspensionil või niisama vabakutselised.

Teoreetiliselt katab tööjõuturule jõudev “laulva revolutsiooni” põlvkond lähiaastatel üsna uhkesti sealt vanuse tõttu lahkujad. Praktikas sõltub paljugi sellest, millise valiku need noored teevad – kas lepivad kohapeal pakutavaga või siirduvad laia ilma õnne otsima. Umbes nelja aasta pärast kuivab aga kohalikku tööjõuturgu toitev jõgi nireks. Välja langeb kaks korda rohkem töökäsi, kui on peale tulemas.

Olukorda meie tööhõives hakkavad lisaks mehhaanilisele iibetemaatikale vähemasti sama oluliselt mõjutama tulevased majandusarengud nii Eestis üldse kui ka Saaremaal. Tänased prognoosid lähiaastateks on valdavalt pessimistlikud: energia, toorme ja tööjõu enda hinnatõus tõstatavad paljude tegevussuundade osas küsimusi edasisest jätkusuutlikkusest.

Kui kaob ettevõtja, siis kaovad ka töökohad. Nagu pilkeks on maakonna ettevõtlusstruktuur suhteliselt nõrk, puuduvad selge arengupotentsiaaliga suured “vaalad”, mis oleksid oma arenguga suutelised kompenseerima väiksemate vendade ebaedu ja genereerima jätkupidevalt uusi töökohti. Me oleme oma majandustegevuses tugevasti kaldu teenindussektori kasuks, see on aga valdkond, kus tagasilöögid olukorra halvenedes tulevad kõige kergemini ja kiiremini.

Hetkel valitseb meie tööjõuturul suhteline tasakaal, paralleelselt esineb nii hooajalist kui erialalist töökäte ja töökohtade puudust. Ja kui lähiminevikus tõstatus küsimus sellest, et edasise arengu tagamiseks tuleb hakata saarele massiliselt võõrtööjõudu importima, siis täna julgeks arvata, et Saaremaa ei kujune lähiaegadel muulastele “tõotatud maaks”.

Meie kliima, eraldatus, kultuurierinevused ning elukalliduse ja sissetulekute suhe ei ole täna eriline Eldoraado, mistõttu tööjõu sisseränne piirdub tõenäoliselt väga spetsiifiliste erialade ja perekondlike suhete tekkimisega.

Ennustamine on küll kole tänamatu tegevus, eriti nii paljude muutujate olemasolul, ent ette vaadates pakuks küll stsenaariumi, kus lähiaastatel kipub meil majanduslike ümberkorralduste tulemusena töökäsi pigem üle kui puudu jääma. Kusjuures vabu töökohti isegi vahest jagub, ainult need ei paku pealesirguvale põlvkonnale pinget. Seda neile pahaks panna pole nagu alust.

Tulemusena absorbeerub osa rahvast järjekordselt mandril ja välismaal ning Saaremaa tööjõuturg stabiliseerub uues, arvuliselt väiksemas tasakaaluasendis. Säärane protsess ei ole mingi Saaremaa eripära, sama kontsentreerumine ja rahvastikuränne koos kiire vananemisega toimub nii üle Eesti kui üle Euroopa. Paunvere jõge tagurpidi ei pööra.

Saarlased on üle elanud õitsenguid ja langusi, katke ja sõdu ning üldreeglina läbi kõigi katsumuste kestma jäänud. Loodetavasti jääb see nii ka tulevikus.

Maakonna edasised majanduslikud arengud jäävad eelkõige sõltuma meie endi nutikusest ja kohanemisvõimest. Siinkohal kellegi teise peale lootma jäämine lõppeb reservaadis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 92 korda, sh täna 1)