Mesilaste võimalik pakendamine silorullidesse tekitas Valjalas tüli (17)

Mesilaste võimalik pakendamine silorullidesse tekitas Valjalas tüli

ON JU MESILASED: Talunik Alar Raamat näitab puhtaksniidetud põllul, et allesjäänud taimedel on mesilased korjel. Sama olevat ta näinud ka päeval, mil ühistu tema väitel ta mesilased silorullidesse pakkis.

Valjalas Lööne külas oma talus mesilasi pidava Alar Raamatu sõnul läks kohalik Valjala ühistu silo tegema põllule, kus tema mesilased parasjagu korjel olid. Tulemuseks silorullidesse pakitud mesilased. Ühistu esimehe sõnul pole taoline asi võimalik ja kogu lugu on lihtsalt üks intriig.

“See oli ikka seatemp küll,” ütleb Lembri talu peremees Alar Raamat juhtunu kohta ning näitab lutsernituttide peale niidetud põllul, kus mõned mesilased veel askeldavad. Põlluveeres seisab ridamisi uhkeid kilesse pakitud silorulle. Palju mesilasi sinna lõksu võis jääda, Raamat arvata ei taha.

Mesilased silorullidesse

Küla ühe suurimas talus teravilja ja rapsi kasvatamise kõrval ka mesilaste pidamisega tegelev Raamat räägib, kuidas naabrimees oli tellinud ühistu oma põllule niitma. Raamat ütleb, et niita oleks saanud ka ilma mesilasi kahjustamata.

“Niita saaks hommikul ja pakkida õhtul, kui mesilasi korjel pole,” väidab Raamat. Ühistu olevat aga niitnud ja kohe ka pakkinud. Talunik ütleb, et käis oma silmaga vaatamas, kuidas põld niitmise ajal mesilasi täis oli. Niitmist peatada ei olnud tema võimuses. Raamat nimetab juhtunut lihtsalt mesilaste kilekottidesse pakkimiseks.

“See ei ole ju inimlik, et nii tehakse,” arvab mees. Lisades, et tollel põllul oli peale tema mesilaste kindlasti ka teiste ümberkaudsete mesinike hoolealuseid, sealhulgas ka lutsernipõllu peremehe enda omi.

Jama jutt

Valjala POÜ juhatuse esimees Liilia Eensaar on mehe murest kuulnud ning nimetab seda lihtsalt intriigi punumiseks. “Täielikult jama jutt,” kinnitab Eensaar. Tema sõnul on lutsernist ja ristikust silo tegemise tehnoloogia juba selline, mis ei lase kõike korraga teha, vaid niidetud osa peab enne rullimist seisma. Kõnealusel päeval niideti Eensaare sõnul hommikul ja rulliti pealelõunal.

Lisaks oli tol päeval tegu tuulise ilmaga, mis samuti hoiab mesilasi korjelt eemale. “Tuulise ilmaga mesilane peale ei tule,” kinnitab Valjala vallavolikogu esimehe ametit pidav ühistujuht. Lutsernipõllu omanik oli ka ise niitmist vaatamas käinud ning toimunuga rahule jäänud.

“Ma nägin seal kõige rohkem kahte mesilast,” ütleb kontrollkäigu teinud Raamatu naabrimees, kõnealuse põllu omanik Heimar Laanemets, kes samuti mesilasi peab. Laanemets kinnitab Eensaare sõnu, et tol päeval oli tugev tuul, mis soodustas niitmist ja silotegemist. Samuti oli ta eelnevalt konsulteerinud taimekaitseinspektsiooniga, kust oli saanud kinnitust, et kõik on reeglitepärane.

Alar Raamat, kes vankumatult usub, et ühistu käitus ebainimlikult, laiutab käsi ja nendib, et pole kellegi poole pöörduda ka, kuna puudub seadus, mis niitmisele omad reeglid kehtestaks.

Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütleb, et tema ei mäleta taolist juhtumit nagu nüüdne Löönes. Kilgi sõnul on probleeme olnud väetise külvamisega, kuid selleks on olemas vastavad seadused, mis seavad omad piirangud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 199 korda, sh täna 1)