1645. aasta linnuseplaan oli eelmisest põhjalikum

1645. aasta linnuseplaan oli eelmisest põhjalikum

 

Ajaloouurija Kalle Kesküla seekordne lugu on järg 5. aprilli Oma Saares ilmunud loole “Eestimaa pealinn ja Saaremaa piiskopi teised linnused”.

Georg von Schwengelni 1645. aastal tehtud linnuseplaan on 1641. aasta omast erinev. Põhjus oli ilmselt üsna proosaline: Rootsi luuraja Schwengeln ei pääsenud 1641. aastal lossihoovi – oli ju Taani aeg – ja joonistas oma kaarti kuulujuttude järgi. Nii on erinevas kohas sissepääs konvendihoonesse ja veekraav ümber vana kastellmüüri, vanemal kaardil pole viljasalvi jne.

1645. aastal joonistatud linnuseplaan sisaldab oluliselt enam usaldusväärset teavet:

A. Ist der inwendig Stock – lossi sisehoov.

B. De Thurm mit der Spitz – katusega torn linnusevärava ette (vallikraavist linna poole) ehitatud raveliini sees.

C. Lange Harmen – Pikk Hermann on ekslikult Kaitsetorni kohale paigutatud.

D. Die gewelben drey doppelt auf einander und sehr sauber nach der alten mannir gemahct – vanamoodne kolmekorruseline võlvitud hoone (teistes allikates enamasti Konvendihoone).

E. Hertsog Magnus Losament – hertsog Magnuse eluruumid kaitsetorni ees.

F. Der Wolffs turm – Wolffi torn vana kastellmüüri läänenurgas.

G. Die Bodes mit Korn – viljasalved lossi edelaküljel.

H. Viehäusser – laudad lossist kagus vastu vana veekraavi.

I. Die Canzeley – kantselei vana kastellmüüri loodeküljel.

K. Ein Wasser graben um das alte Schloss – veekraav ümber lossi.

L. Guverneurs Losament – asehalduri ruumid vastu kirdekurtiini.

M. Der Pferdt stall – hobusetall kantselei taga.

N. Constapell und Soldat Quartir aber sehr ruinirt – konstaabli ja palgasõdurite korterid Veski- ehk Läänebastioni juures, väga amortiseerunud.

O. Adell und Bürger Losamenter – aadli ja kodanike ruumid kagukurtiini ja vana veekraavi vahel.

P. Die Kirch in Thurm – kirik vanas suurtükitornis Kiriku- ehk Põhjabastionil.

Q. Die Thurm so und schonen gehauenn Stenen und solt abgebrochen – lagunev lammutamisele määratud torn Roomassaare ehk Lõunabastionil.

R. Die 4 Bastionen so gantz ungleich 2 Cortin und allen – 4 väga sarnast bastioni ja 2 kurtiini (bastionide vahelist kaitsevalli).

S. Die Ravelin – raveliin (eelkindlustus) linnusevärava ees ja linnusest kagus.

T. Die Werk so der denischen daran geflig – taanlaste ehitatud eelkindlustus linnuse loodeküljel (sadama kõrval).

V. Pallessaaden so die denischen abgebauen – taanlaste poolt mahalõhutud palissaadid (teritatud palkidest pihtaiad) ümber linnuse ja eelkindlustuste.

W. Die Lange Brücke da man Korn ladetr zu den Schiffen zu fuhr – pikk sild vilja laadimiseks laevadele asus rööbiti loodekurtiiniga ehk tänaste kohamärkide järgi algas sadamakai praeguse kuurhoone juurest*.

X. Die Reide da die Schiff ancern – reid (laevade ankruplats) Väikses Katlas.
Y. 3 Brunnen – 3 kaevu: linnusevärava, asehalduri maja ja Aiabastioni juures.

Z. Ist die Pfort in der Taue – köitel rippuv pääsla (rippsild) linnusevärava ees.
Taani ajal süvendati madalaksjäänud merd ümber 15. sajandil ehitatud kaitsemüüri. Müürinurkadesse ehitati bastionid, mullaga kindlustati ka kirdekurtiini; bastionide ja kirdekurtiini kaitseks paigaldati kivivooderdus.

Esimesed eelkindlustused (raveliinid, kaardil vt S ja T) ehitati linnusevärava ette ja vallikraavi loode- ning kaguküljele. Kiriku- ehk Põhjabastioni alla rajati käigutunnel vahtkonnaruumide ja vahitorniga, linnusevärava ees oli rippsild.
Bromsebrö rahulepinguga 1645. aastal Taanilt ülevõetud linnuse moderniseerimine jätkus Rootsi ajal, Saaremaa piiskopi endisest kantsist sai maailmatasemel kindlus.

* Tuuled-tormid tegid Taani ajal vallikraavist väljakaevatud kunstliku neeme ja selle otsa rajatud sadamakai kallal ilmselt oma töö ja uuele kaardile sai joonistada vaid neeme jäänused koos remonditud kairajatistega (vt ka 1641. a kaart).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)