Järjekordsed erimeelsused maailmas Kuuba pärast

Järjekordsed erimeelsused maailmas Kuuba pärast

 

Kuigi Kuuba kriisi võiks pidada osaks kaugemast minevikust, tekivad maailma erinevates riikides aeg-ajalt ikka erimeelsused selle piirkonna pärast. Alles mõnda aega tagasi vallandus tuline vaidlus Kuuba sanktsioonide teemal. Euroopa Liidus oli arutusel 2003. aastal EL-i poolt saareriigi suhtes kehtestatud sanktsioonide lõpetamine.

Sanktsioonide lõpetamise vastu oli kirglikult vaid paar EL-i riiki – Rootsi ja Tšehhi. Tšehhi välisminister Karel Schwarzenberg tõstis esile kommunistliku Kuuba poliitvangide “õudustäratava” olukorra ning rõhutas vajadust võimaldada rahvusvahelisel üldsusel selle olukorra lahendamisse sekkuda. Seega leidis Tšehhi, et sanktsioone ei tohiks lõpetada. Selle seisukohaga ühines Rootsi. Mõningal määral toetas neid ka Saksamaa.

Tüli Kuuba pärast Eestis

Eesti välisminister Urmas Paet on öelnud, et Eesti toetab Kuuba praeguse režiimi suhtes kriitilist hoiakut, sarnaselt eelpool nimetatud riikidele. Samal ajal ei ole seda vastuseisu sanktsioonide lõpetamisele kuskil välja toodud. Sellises kriitilisuse puudumises Kuuba režiimi suhtes süüdistas Eesti välisministrit ka Mart Laar.

Laar kirjutab oma ajaveebis, et on raske uskuda, et terve mõistusega inimesed võivad tõsiselt rääkida Kuubal alanud liberaliseerimisest. Jah, Kuubal on nüüd kohalikel inimestel õigus siseneda välismaalasi majutavatesse hotellidesse, samuti võivad nad nüüd omada arvutit – kuigi raha selleks näib jätkuvat vaid kommunistlikul nomenklatuuril, märgib Laar.

“Interneti vaba kasutamine on aga endiselt keelatud, rääkimata muudest vabadustest. Ja seda nimetatakse liberaliseerimiseks?” lisab ta.
Laari hinnangul võiks Euroopa antud küsimuses kuulata nende arvamust, kes Kuubal seisavad demokraatia eest ning kes on sanktsioonide lõpetamise vastu, kinnitades, et see vaid julgustab kommunistlikke võime endisel viisil jätkama.

“Üksmeelt nõuab aga ka sanktsioonide kõrvaldamine. Seetõttu on mul häbi mitte ainult Euroopa, vaid ka oma maa pärast. Eesti teab oma valusate kogemuste põhjal, mida kommunism endast kujutab,” kirjutab ta. “Kuigi kaks riiki – Rootsi ja Tšehhi – sanktsioonide kõrvaldamise vastu välja astusid, jättis Eesti nad toetuseta. Nii pandigi lõpuks nendegi suud kinni, jõudes “kuldse” üksmeeleni, mis kommunistlikku diktatuuri Kuubal paraku vaid tugevdab.”

Välispoliitika on hambutu

Ka Marko Mihkelson on tugevasti kritiseerinud Eesti välispoliitikat ja nimetanud seda oma blogis hambutuks. “Seoses Kuuba vastu kehtestatud diplomaatiliste sanktsioonide tühistamisega Euroopa Liidu poolt on meil lahvatanud tõeline “kuubagate”. Selle südamesse on sattunud välisminister Urmas Paet ning Eesti hambutu ja passiivne välispoliitika,” kirjutab Mihkelson.

Mihkelson märgib, et asjasse mitte pühendatutele võib jääda mulje, et minister Paet esindas Brüsselis tõepoolest Eesti valitsuse positsioone, kui ta enda sõnade järgi aktiivselt toetas Tšehhi ja Rootsi seisukohti. Kuid see ei vasta tõele! Paet selgelt hämab.

Mihkelsoni meelest võiks minister Paet meelde tuletada, mida ta rääkis läinud reedel toimunud riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil. Esiteks tuli Kuuba sanktsioonide tühistamise teema jutuks peaaegu nagu muuseas. “Kirjalikult meile positsioone ei esitatud,” ütleb Mihkelson ja lisab, et teiseks ütles Paet täpselt nädal aega tagasi, et Eesti valitsus toetab täielikult diplomaatiliste sanktsioonide taandamist, kuna Kuuba olevat inimõiguste vallas teinud märkimisväärseid edusamme. Küsimuse peale, milles need edusammud seisnevad, tuli väga üldsõnaline ja ebalev vastus.

Tšehhi seisukoht pole tõsine?

Rootsi ja Tšehhi vastuseisu teema tõstatus eraldi ning selle peale oli minister Paetil selge vastus: Rootsi jonnib ainult “isiklikel põhjustel” ning Tšehhi seisukoht polevat ka päris tõsine. Paeti esitatud valitsuse seisukoht ei viidanud küll mingil viisil tahtele Rootsi ja Tšehhi hoiakutega ühineda.

Seepeale tegi Mihkelson ettepaneku, et väliskomisjon võiks muuta seda valitsuse seisukohta ning teha ministrile ülesandeks liituda aktiivselt Rootsi ja Tšehhi positsiooniga. “Põhjendasin seda ka asjaoluga, et Eesti välispoliitika üheks nurgakiviks on väärtuspõhisus, sealhulgas demokraatlike kodanikuvabaduste kaitse teema. Viimast on oma ametlikes kõnedes Paet ise korduvalt rõhutanud,” kirjutab Mihkelson.

Teatavasti on Kuubal jätkuvalt väga rasketes tingimustes vangistuses ligi 200 poliitvangi. See arv pole sugugi vähenenud hetkest, mil Euroopa Liit otsustas 2003. aastal kehtestada Kuuba suhtes diplomaatilised sanktsioonid.

“Kui nüüd selgub, et Paet oli kohtumisel aktiivselt toetanud Rootsit ja Tšehhit (millest rahvusvaheline press küll vaikib), siis järelikult ta omal algatusel muutis kohapeal valitsuse seisukohti ning peab seda vastavalt seadusele ka seletama Riigikogu väliskomisjoni ees,” arvab Mihkelson.

Mihkelson leiab, et kahjuks peegeldub kogu selles episoodis meie tänase välispoliitika passiivsus ja hambutus. Välisministeerium on sisuliselt muutunud Euroopa otsuste järelerääkijaks, sealt pole oodata ei algatusi ega ka kriitilisemat hoiakut. Kahjuks kiputakse juhinduma mõttest: mida vähem me kellelegi muret teeme, seda parem meile. Tegelikult tähendab see aga Eesti rahvusvaheliste positsioonide hägustamist ning tagahoovistamist.

EL lõpetas Kuuba sanktsioonid

Euroopa Liit kinnitas ametlikult sanktsioonide lõpetamist, põhjendades otsust sellega, et EL tahab toetada demokraatia levikut saareriigis. EL-i liikmesriikide välisministrid kinnitasid nagu ühest suust, et Kuubal on näha positiivseid märke liberaliseerimisest. Sanktsioonide lõpetamisega tahab EL näidata, et on valmis koostööks Kuubaga.

Samal ajal kinnitati, et EL võib oma seisukohta muuta, kui inimõiguste tagamine ja kaitse Kuubal ei edene. Arvatakse siiski, et viimasel aastal on kuubalaste olukord paranenud. Neil on õigus soetada endale mobiiltelefone, arvuteid, kasutada internetti, rentida autosid ja ööbida kallites hotellides. Fideli ajal oli see kõik keelatud.

Euroopa Liidu liikmesriigid loodavad, et sanktsioonide lõpetamine avab tee Kuubale ka Lääne-Euroopa investoritele. See aga võib omakorda mõjuda positiivselt Kuuba majandusele.

Mida tähendab sanktsioonide lõpetamine?

Viie aasta eest kehtestatud EL-i diplomaatilised sanktsioonid Kuuba vastu lõpetatakse ja pärast seda võivad kõik EL-i liikmesriigid taastada suhted kommunistliku Kuubaga. Ehk siis võib taas tihedalt suhtlema hakata ja koostööd teha. Investorid saavad hakata Kuubasse investeerima.

Poliitanalüütikud on leidnud, et sanktsioonide tühistamise samm on puhtalt sümboolne ja nad lisavad, et see on üks Kuuba uue presidendi poliitilisi võite. Kuuba dissidendid on EL-i sanktsioonide lõpetamise otsust tugevalt kritiseerinud. Seda on teinud ka USA. Endine Kuuba riigijuht, 81-aastane Fidel Castro peab EL-i otsust sanktsioonide lõpetamise osas aga suureks silmakirjalikuks mänguks. Tema sõnul on see “halvustav” käik, kuna selle põhjenduseks toodi inimõiguste arenemine Kuubal.

EL-i sanktsioonid Kuuba suhtes kehtestati 2003. aastal, kui Kuubal vahistati üle 70 dissidendi ja hukati kolm USA-sse põgeneda üritanud inimest. 2005. aastal olid need ajutiselt ja osaliselt katkestatud, kuid seni ei ole neid kunagi täielikult tühistatud. EL-s on Kuuba sanktsioonide küsimus üle vaadatud iga kuue kuu tagant.

Samal ajal jääb kehtima USA aastakümneid kehtinud majandusembargo Kuuba suhtes. Washington on väljendanud arvamust, et ka EL ei tohiks sanktsioonidest loobuda, kuna saareriigis polevat toimunud “mingisugust fundamentaalset läbimurret”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 93 korda, sh täna 1)