Saaremaa prioriteediks on maaettevõtlus ja elukeskkonna parandamine

Saaremaa prioriteediks on maaettevõtlus ja elukeskkonna parandamine

Saaremaa koostöökogu tegevjuht Ahti Kuris leiab, et Saaremaa arengukava on omanäoline.

Neljapäevasel koosolekul kinnitas Saarte Koostöökogu üldkoosolek Saaremaa maapiirkonna arengustrateegia. Sellest lähtuvalt on koostöökogul järgnevate aastate arenguprioriteetideks maaettevõtluse toetamine ja maapiirkondade elukeskkonna parandamine.

Seoses arengustrateegia elluviimisega võetakse sügisest Saarte Koostöökogusse tööle ka kaks projektinõustajat, 0,5 kohaga raamatupidaja ja tõstetakse tegevjuhi palka.

Juhatuse liige Aado Keskpaik kommenteeris Oma Saarele, et koosolekul otsustas juhatus rahuldada tegevjuhi taotluse ka palgatõusu kohapealt. “Praegune eelarve võimaldab palgatõusu ja uute ametikohtade loomist,” arvas Keskpaik.

Saarte Koostöökogu tegevjuht Ahti Kuris ütles, et kui varasemad koostöökogu tegutsemisaastad on olnud sissejuhatavad, siis nüüd püütakse aastate jooksul väljatöötatud strateegiat hakata ellu viima.

“Töötasime välja strateegia, millest me hakkame lähtuma toetusotsuste tegemisel,” ütles Kuris Oma Saarele ja selgitas, et selle abil hakatakse 2009. aastal välja kuulutama toetuse taotlemise voorusid. “MTÜ-d, omavalitsused ja maaettevõtjad saavad taotlusi esitada,” lisas ta.

Kurise sõnul on kinnitatud strateegias kaks põhilisemat Saaremaale omapärast suunda. “Üheks on maaettevõtluse toetamine ja teiseks elukeskkonna parandamine,” ütles ta. Esimese alla läheb eelkõige ühistulise tegevuse soodustamine, et maaettevõtjad saaksid üheskoos lahendada Saaremaa ettevõtlusega seonduvaid probleeme. “Elukeskonna parandamine, läbi ühis- ja avalike kohtade, külateede, külaplatside ja seltsimajade kordategemise,” lisas ta.

“Selleks võtame sügiseks palgale ka projektinõustajad,” rääkis Kuris. “Seda selleks, et aidata MTÜ-sid ja väiksemaid ettevõtjaid.” Tema sõnul on oluline see, et valitaks välja õiged projektid, mis leiaksid toetuse ja saaksid seeläbi ellu viidud. “See on üheks olulisemaks põhjuseks, miks meil on kahte nõustajat vaja,” märkis Kuris. Tema sõnul on nõustajate ülesandeks aidata ettevõtjatel, omavalitsustel ja MTÜ-del projektitaotlusi ette valmistada.

Saaremaa meetmete pakett on omanäoline

Kurise sõnul on Saaremaal palju räägitud Saaremaa kaubamärgist, mida saaksid kasutada nii ettevõtjad kui MTÜ-d. “Seda nii turismiettevõtjad, aga ka tootvad ettevõtjad,” lisas Kuris ja selgitas, et see aitaks Saaremaa toodangul turgudel eristuda. Tema meelest oleks ühine kaubamärk ka kvaliteedimärgi eest. “Ühe nõustaja ülesandeks saab ka selle kaubamärgi väljatöötamine,” ütles Kuris.

Kurise sõnul on Saaremaa meetmete pakett väga omanäoline. “Kui Jõgevamaal on näiteks piimandus väga traditsiooniline, see, mida toetatakse, siis meil on aga fookuses turism, käsitööndus, väiketootmine ja -töötlemine ning elukeskkonna parandamine,” sõnas Kuris. Ta nentis, et Saaremaal kasvatatakse küll lambaid, kuid tekib küsimus, miks ei saa lambaliha näiteks kaubanduskeskustest osta.

“Lambaid kasvatatakse ja poed on olemas, inimestel on lambaliha ostusoov, aga Saaremaa restoranides ega poodides reeglina Saaremaa lambaliha osta ei saa. Kuskil on mingi lüli puudu ja see turutõrge on võimalik lahendada selliste toetuste ja meetmete abil,” ütles Kuris.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 98 korda, sh täna 1)