Saarlased on Eesti viletsaimad üldplaneeringu koostajad (5)

Saare maakond on Eestis viimasel kohal kehtestatud üldplaneeringute arvu poolest, selgub värskest riigikontrolli auditist, mis käsitleb valdade ja linnade üldplaneeringuid ja nende puudumise põhjuseid.

Ehkki 2002. aastast oli valdadele teada kohustus kehtestada üldplaneering hiljemalt 1. juuliks 2007, ei olnud 2008. aasta 1. jaanuariks kogu valla territooriumi katvat üldplaneeringut 12-l Saare maakonna vallal.

Kehtiv üldplaneering puudus Kaarma, Kihelkonna, Laimjala, Lümanda, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Salme, Torgu ja Valjala vallal. Rohkem kui pooltel omavalitsustel oli üldplaneering kehtestamata ka Põlva ja Tartu maakonnas. Eestis kokku puudus üldplaneering seitsmel linnal ja 81 vallal.

Saaremaal on mitmed vallad kehtestanud rannaalade kui kõrgema ehitussurvega territooriumi osa üldplaneeringu ning ei ole tervet valda hõlmava üldplaneeringu olemasolu seadnud prioriteediks. Mustjala, Orissaare ja Salme vald on kogu valla territooriumi katnud või planeerivadki katta osa üldplaneeringute teel.

Riigikontroll tõi auditis välja, et paljud vallad ja linnad ei ole üldplaneeringule kulutuste tegemist väheste eelarvevahendite tõttu oma prioriteediks pidanud.

Vastavad spetsialistid valdades ja linnades üldjuhul puuduvad, mistõttu üldplaneeringu koostamise teenus ostetakse suures mahus väljastpoolt sisse. Samuti ei tee väiksemad vallad ja linnad oma planeerimisalase võimekuse tõstmiseks piisaval määral koostööd. Audit tõdeb sedagi, et maakonnakeskustest kaugemal asuvatel valdadel puudub huvi maakasutus- ja ehitustingimuste määramiseks, kuna seal ei ole arendamiseks ette-võtjate survet.

Siseministeeriumi esindajate hinnangul on üldplaneeringutega seonduvaks põhiprobleemiks asjaolu, et vallad ja linnad ei tegele nende koostamisega ise, vaid ostavad teenust sisse. See tagab küll seaduse täitmise, aga sisulises osas ei täida üldplaneering oma eesmärke.

Ka mitmed omavalitsused ise leidsid, et mida väiksem on konsultandi roll üldplaneeringu koostamisel, seda tõhusamini suudetakse kehtestatud üldplaneeringut hiljem ellu viia.

Olulisi puudujääke on planeeringute järelevalves. Kuigi siseministeerium on rõhutanud järelevalve tõhustamise vajadust maavalitsustes, siis tegelikkuses koosseis väheneb ja head planeeringuspetsialistid lahkuvad järjest maavalitsustest.

Üldplaneering on oluline valla või linna arengut suunav juhtimisinstrument. Üldplaneering määrab kindlaks kogu omavalitsuse territooriumi planeerimise üldpõhimõtted, nagu näiteks maakasutuse, hoonestatavad alad, puhke- ja miljööväärtuslikud alad, infrastruktuuri ülesehituse ning paiknemise.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 48 korda, sh täna 1)