Kas suvel polegi aega puhkuseks? (2)

Kas suvel polegi aega puhkuseks?

 

Nüüdseks siis on jaanipeod peetud ja jaanituled kustutatud. Võiks arvata, et ees ootab tore rahulik suvepuhkus. Tore kindlasti, aga vaevalt rahulik. Kui elad sellises kandis nagu Taritu, siis rahust sa unistama jääda võidki. Ja teisest küljest – kes seda rahu siin nii väga otsibki. See armas tibukollane maja looduskaunis ümbruses ja selle maja perenaine energiline Aili on nagu magnetid, mis tõmbavad rahvast ligi küll laulma, tantsima, pilli mängima või näitlema.

Mäletan, kui aastakümneid tagasi Taritu kooli tööle tulin, oli just taidlus see, mis mind kohalikku ellu sisse aitas sulanduda. Tol ajal juhtis rahvamajaelu väsimatu Linda Laht. Enamasti igal õhtul leidis ta põhjuse noore inimese kodust välja meelitamiseks.

Sellest ajast peale ongi kujunenud välja kindel elustiil: päeval koolis särasilmsete laste ja toredate kolleegide keskel igapäevast tööd rügades ning paaril õhtul nädalas hoopis teistsuguses kontekstis uut energiat kogudes. Need ongi kaks olulist põhjust, mis ei lase tunda, kuidas aastad muudkui lähevad ja lähevad. Inimene lihtsalt peab teadma, et ta on vajalik, olgu see tema poolt antud panus nii väike kui tahes.

Tegemisi Taritu rahvamajas jagub aastaringselt. Kohe peale jaani on taadi-memme klubi kutsutud Karalasse oma lauludega sisustama kohtumisõhtut Lümanda valla kauaaegse sõprusvallaga Soomest. Ega sinna saa minna „mütsiga lööma“. Proove on vaja teha, et laulud kenasti välja tuleksid. Pealegi ootavad memmed-taadid juba kärsitult, millal jälle proovi kutsutakse. Nii tore on ju koos laulda, aga ka niisama lobiseda. Ja mis siin salata, nii mõnigi külaasi saab päris kindlasti paika pandud.

Aega puhkuseks pole koorilauljatelgi, sest valmistuda tuleb juulis toimuvaks kohalikuks laulupeoks. Külla oleme kutsutud ka Leisi laulupeole. Sõrve laulupeol sai juba ära käidud. Noor ja andekas dirigent Reet Laht teeb oma tööd hästi ning ilmselt tunneb end kui kala vees, kui 25-liikmeline koor tema käe all laulu lahti lööb. Arvan, et see tunne, mida tunneme oma kohalikul peol, lauldes kodupubliku ja kutsutud külaliste ees, on killuke sellest suurest tundest, mida on kogenud igaüks, kes on laulnud üldlaulupeol suure kaare all. Selle tunde ajel minnaksegi harjumuspäraselt kooriproovi igal neljapäevaõhtul.

Minu arvates on tore see, et kõike siin tehakse koos ja üksmeelselt. Traditsioonid on vallutanud mitmedki pered põlvkondade kaupa. On peresid, kus põlvkonniti on tantsitud Taritu rühmas või lauldud kooris, ansamblis, mängitud pilli, tehtud näitemängu. Ja kui Maire Aunaste kord minult küsis, et tema küll aru ei saa, mis asi teid kõiki sinna rahvamajasse ajab, siis ma jäingi talle vastuse võlgu. See lihtsalt on nii – minnakse. Nii on alati olnud ja teisiti me ei saa.

Üks tore kogupererüritus ootab augustikuus veel tegemist. See on juba 16. korda toimuv perespordipäev. VõistlustulemusI arvestame 3-aastastest kuni veteranideni välja. Polegi nii tähtis, kes parasjagu diplomi saab, palju olulisem on saadud rõõm ühest meeleolukast pühapäevast koos oma perega.

Nii see suvi siis tuleb ja nii ta läheb. Nagu kõik eelmisedki suved ja ilmselt ka järgnevad. Lõpetuseks vastus pealkirjas olevale provotseerivale küsimusele, kas suvel polegi aega puhata. Arvan, et tõeliselt tore puhkus tõotab tulla. Just selline teguderohke suvi ongi ju puhkus. Puhkus Taritu moodi.

Erna Niit
pedagoog jataidleja
erna.niit @hot.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 54 korda, sh täna 1)