Kolhoosiajast pärinevad tuletõrje veevõtukohad lagunevad hooldajata (4)

Kolhoosiajast pärinevad tuletõrje veevõtukohad lagunevad hooldajata

VEEVÕTUKOHT ASTE KÜLAS: Vana, kuid siiski vajalik. Kuna uusi veevõtukohti tuleb juurde aeglaselt, on tuletõrjujate seas hinnas kõik töötavad veehoidlad.

Saaremaa neljast päästekomandost pole vaid Kuressaare komandol veevõtukohtadega suuremaid probleeme. Nii Orissaare, Leisi kui Kihelkonna piirkonnas on enamik kinniseid veevõtukohti pärit kolhoosiajast ning hooldamata.

Muhu valla ehitusspetsialist Indrek Võeras leidis, et veevõtukohtadega on nii maakonnas kui üle Eesti lood kehvasti. Esiteks pole veevõtukohti Võera hinnangul piisavalt, teiseks on olemasolevad amortiseerunud.

Kihelkonna komando pealik Mati Ivalo kommenteeris veevõtukohtade olukorda sõnadega “kiita pole siin küll miskit”. Paremad veevõtukohad võib tema sõnul Kihelkonna piirkonnas ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ivalo ütles, et varem hooldasid veevõtukohti kolhoosid, kuid nüüd pole neil enam hooldajaid ning kohad kasvavad võssa ega pea vett.

Leisi komando pealiku Peeter Rummi hinnangul pole ka Leisi piirkonna kinniste veevõtukohtade olukord kiita. Rumm sõnas, et õnneks on meri lähedal ning talvel saab looduslikest veekogudest vett eraldi kaevuga.
Orissaare komando pealik Priit Saartok tõi samuti välja, et kolhoosiaegsete kinniste veevõtukohtadega on probleeme. Saartoki sõnul on kevadise veetõusu ajal mitmetes veevõukohtades küll palju vett, kuid kui vesi langeb, kaob see ka vee ammutamise paigast.

Ohtlikke olukordi seni tekkinud pole

Seda, et vigaselt töötava veevõtupaiga tõttu mõni tulekolle kustutamata on jäänud, komandopealike sõnul juhtunud ei ole. Korras veevõtukohad on komandodel kaardistatud ning teada. Lisaks neile saab päästemeeskond vett looduslikest veekogudest ja töötava hüdrandisüsteemi kaudu. Iseasi, kuidas hüdrant muidugi töötab.

Kuressaare komando pealiku Arne Kana sõnul saabki linna päästemeeskond vajaliku vee tsentraalsest veesüsteemist. Näiteks Kihelkonnal on lood aga keerulisemad. Komandopealiku Ivalo sõnul on trassisurve nii madal, et veepaak saab täis võib-olla alles õhtuks.

Uusi veehoidlaid tuleb aeglaselt

Hoolimata asjaolust, et kolhoosiaegsed veevõtukohad pole just parimas seisus, on nad Saaremaa pääseteosakonna juhataja Margus Lindmäe sõnul siiski vajalikud. “Õnnetuse korral läheb kõik käiku, peaasi, et vesi sees on. Välistada ei saa ühtegi kohta,” kommenteeris Lindmäe.

Lindmäe sõnul ei ole Saare maakonnas kõlblikke veevõtukohti küll piisavalt, kuid ta avaldas lootust, et inimeste teadlikkuse tõusmise ja tihedama asustatusega tuleb ka uusi veevõtukohti juurde. Lindmäe sõnul kehtib nõue, et kui mingis paigas on piisavalt suur asustamistihedus, peavad elanikud tagama tuletõrje veevõtukoha. Neid tekib juurde ajapikku. Kõige probleemivabam on Lindmäe hinnangul praegu olukord Kuressaares ja Ruhnus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 263 korda, sh täna 1)