Uus KOIT-kava tuleb juba sügisel

Uus KOIT-kava tuleb juba sügisel

 

Äsja valitsuses kinnitatud kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste abil tehakse Saaremaal korda rahvamaja, lasteaed, koolihoone ja hooldekodu. Sügisel alustatakse aga ettevalmistusi uue KOIT-kava koostamiseks.

Siseministeerium otsustas Euroopa Regionaalarengu Fondist perioodiks 2007–2013 eraldatavad kohaliku omavalitsuse investeeringutoetused jagada seekord välja kahes osas. Esimene KOIT-kava on koostatud aastateks 2007–2010 ning jaotatav summa on ligikaudu 1,5 miljardit krooni. Teise KOIT-kava mahuks kujuneb ligikaudu 750 miljonit krooni. Ettevalmistusi uue kava koostamiseks alustatakse pärast 2007–2010 kava lõplikku kinnitamist.

Järgmise kava toetussummad jagatakse maakondade vahel pea sama põhimõtte järgi, nagu seda tehti perioodil 2007–2010, mil arvestuse aluseks oli maakonna elanike arv.

Kahe perioodi peale kokku saavad 15 maakonda investeeringutoetust 2,254 miljardit krooni, mis pole sugugi väike summa.
See on maapiirkondadele suur abi, mille eest saab ehitada või renoveerida üldhariduskoole ja lasteaedu, püsti panna uusi rahvamaju, hooldekodusid ning spordisaale.

Saaremal tehakse seekord toetuse toel korda Leisi keskkool 30 miljoni, Muhu ja Ida-Saaremaa vanurite hooldekodu 26,2, Kihelkonna rahvamaja 19,1 ja Valjala lasteaed 12,3 miljoni krooni eest.

KOIT-kava eesmärgiks on parandada kohalike elanike elukeskkonda. Tahame jõuda selleni, et inimeste põhivajadused oleksid võimalikult hästi tagatud Eestimaa igas paigas.

Viivitused raha jagamisel

Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste jagamise kohta on meedias ringi liikunud erinevaid spekulatsioone. Küll arvatakse, et raha jagamine käib vallas võimul oleva erakonna pilli järgi või et KOIT-kava kinnitamisega viivitati meelega.

Tegelik pilt näitab aga seda, et raha on jagatud sõltumata võimul olevast erakonnast. Paraku on nii, et need, kes raha saavad on rahul, ning need, kes toetusest ilma jäävad, rahuolematud.

Ka legend pahatahtliku viivitamise kohta ei pea paika. See on suur raha, mille jaotamisel tuleb olla hoolas. Selleks on siseministeeriumi regionaalarengubüroo teinud põhjalikku koostööd erinevate osapooltega. Maakondlike eelistusnimekirjade osas on küsitud omavalitsusliitude seisukohti ning teiste ministeeriumide hinnangut nimekirjas olevate projektide valdkondliku olulisuse ja otstarbekuse kohta.

Pisteliselt on kohapeal projekte kontrollinud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), et teha tähelepanekuid projektide meetme tingimustele vastavuse ja ehitusliku komplekssuse kohta. Nimelt on hõredama asustusega piirkondades eesmärgiks luua võimalused infrastruktuuri otstarbekamaks kasutamiseks, näiteks koondada olemasolevatesse ruumidesse nii kool, lasteaed kui ka raamatukogu.

Kuna tegemist on suure raha ja paljude taotlejatega, laekus valikuprotsessi osas kaebusi ja märkusi enamikest maakondadest ning need tuli enne lõplikke otsuseid lahendada.

Ehitushinnad langevad

Mõned vallajuhid on rahulolematust üles näidanud ehitushindade langemise üle ning väitnud, et läbi selle kaotavad omavalitsused ja võidab riik. Kinnitan, et see ei ole nii. Kui ehitushinnad vähenevad, siis saavad sellest kasu nii riik kui ka taotlejad.

Projekti kogumahu vähenedes väheneb proportsionaalselt nii riigi, kui ka kohaliku omavalitsuse kulu. Pealegi ei jäta riik kokkuhoitud summat endale tagataskusse seisma. Raha, mis jääb ühtedest projektidest üle, suunatakse sama maakonna teistesse projektidesse. Nii saab kokkuvõttes rohkem häid asju tehtud. See peaks olema ka maakondliku omavalitsusliidu huvi.

Koos investeeringutoetustega saab Eesti perioodil 2007–2013 Euroopa Regionaalarengu Fondist regionaalarengu programmidele toetust kokku rohkem kui kuus miljardit krooni. Toetust saavad veel ka üleriigilised kultuuri- ja turismiobjektid, linnapiirkonnad, tööstusalad ja kompetentsikeskused ning jätkuvalt on toetused mõeldud piirkondliku konkurentsivõime tõstmiseks.

Siim-Valmar Kiisler
Regionaalminister
siim.kiisler@siseministeerium.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)