Lennuk tegi saarlanna pärast hädamaandumise (15)

Lennuk tegi saarlanna pärast hädamaandumise

SAAREMAALT SEIKLUSTESSE: Leisi tüdrukute reis Inglismaale Woolfestile kujunes sündmusterohkemaks, kui keegi oleks osanud arvata.

Selle nädala keskel jõudsid Inglismaalt Woolfestilt tagasi Leisi neiud koos juhendajatega. Reis oli saarlastele kui seiklusfilm: üks neiu ja juhendaja Gilleke Kopamees käisid läbi kolmest Euroopa haiglast ning nende pärast tehti Kopenhaagenis hädamaandumine.

Saarlaste reis algas rahulikult, kuid Inglismaal viibimise teisel päeval võtsid sündmused ootamatu pöörde. Nimelt hakkas üks tüdrukutest järsku köhima. Kaaslased arvasid, et neiu teeb nalja, kuid peagi märgati, et lugu on tõsine. Saarlased olid oma ööbimiskohas, aga üksinda ning abimehi polnud kusagil.

Esimese ehmatusega ei tulnud kellelegi meelde kiirabi telefoninumber. ”Ma ei tulnud selle pealegi, et kõigis Euroopa riikides on see 112,” kommenteeris Kopamees. Kolmekohaline number leiti kohalikust telefoniraamatust. Tagantjärele mõeldes kahetses naine, et pole usinalt ”Dr. House’i” või teisi meditsiinivaldkonnaga seotud filme jälginud. ”Neid tasuks vaadata, et osata kiirabi kutsuda,” leidis Kopamees.

Teine õpetlik kogemus, mis reisilt saadi, oli samuti helistamisega seotud. Nimelt avastasid saarlased alles hädaolukorras, et telefonide kõnekaardid välismaal ei tööta. Kui teise juhendaja telefoniga kiirabiga siiski ühendust saadi, seisis ees järgmine katsumus: kuidas selgitada kiirabile ööbimiskoha asukohta? Aadressist polnud saarlastel õrna aimugi, kuid õnneks leiti see ööbimiskoha seinalt.

Kuidas aga öelda, mis tüdrukul viga on? ”Igapäevaelus neid väljendeid ju ei kasuta,” selgitas Kopamees. Naise sõnul pani teda imestama Leisi teismeliste tüdrukute väga hea inglise keele oskus. Kiirabiga vestlesid just nemad. Samuti jooksid tüdrukud meedikutele tee peale vastu, et nad ööbimiskohta juhatada.

Inglismaa haiglast Taani haiglatesse

Haiglas tehtud analüüside järgi oli tüdruku tervis korras. Neiu jäi siiski meedikute järelevalve alla, kuid arstid lubasid tal osaleda moešõul, mille pärast Inglismaale üldse sõideti. ”Ööseks läks tüdruk haiglasse oma printsessituppa tagasi,” rääkis Kopamees. Naise sõnul oli haiglatuba kui ulmefilmis, menüü kui restoranis ning arstide lahkuse kohta ei jätkunud Kopamehel lihtsalt sõnu. ”Ka meie arstid on väga head, aga sealse elatustasemega ei saa siinseid võimalusi üldse võrrelda,” selgitas Kopamees.

Ka järgnevatel päevadel oli Saaremaa tüdruku enesetunne hea ning arstid lubasid koju sõita. Autosõit Newcastle’i lennujaama läks ilusti, lühike lennureis Newcastle’ist Amsterdami samuti. Hollandi pealinnast Tallinnasse sõites jäi tüdrukul aga jälle hing kinni. Lennukimeeskond andis saarlastele valida, kas tüdruk sõidab hapnikumaskiga poolteist tundi Tallinnasse või tehakse kümne minuti pärast hädamaandumine Kopenhaagenis. Valiti teine variant. Kopamees jäi koos tüdrukuga Taani, kuid nende pagas ja ülejäänud saarlased jätkasid reisi Tallinna.

Õpetlik reis

Taanis viibiti kokku kahes haiglas. Ka Taani meditsiiniasutused olid Kopamehe sõnul lihtsalt uskumatud. Samuti ei jätku Kopamehel kiidusõnu Eesti saatkonna töötajatele Taanis, kes saarlaste reisiasjad korda ajasid, haiglasse järele tulid, nendega söömas käisid ja linna näitasid. ”Saatkond oli tõesti nagu teine kodu. Lausa pisar tuli silma,” meenutas Kopamees. Taanist tagasi Eestisse sõites kohtles ka Estonian Airi meeskond hädamaandumise üle elanud saarlasi kuninglikult.

Gilleke Kopamees sõnas, et tema jaoks oli tegu äärmiselt õpetliku ning meeldejääva reisiga. Naine puutus enda sõnul kokku väga mitmete oluliste aspektidega, mille peale igapäevaselt ehk ei tulegi. Samuti on juhtunu väga hea näide reisikindlustuse vajalikkusest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 159 korda, sh täna 1)