Miks venelased ja eestlased jälle teineteisest mööda räägivad? (1)

Miks venelased ja eestlased jälle teineteisest mööda räägivad?

 

Enne soome-ugri kongressi, mis toimus juuni lõpus Venemaal, ei seadnud kumbi pool – ei Vene ega Eesti kõrgeid ootusi kongressi raames peetavale kahe riigi presidendi kohtumisele. Samal ajal kui teised soome-ugri riigipead kohtusid Medvedeviga üsna vabas ja sõbralikus keskkonnas, oli Medvedevi ja Ilvese kohtumine külmavõitu.
Aga juba ka see on edasiminek, et Ilves ja Medvedev üldse kokku said. Kongress ja seal toimunu leiab aga nii Vene kui ka Eesti meedias kõlapinda siiamaani. See, kuidas kaks poolt seda sündmust kajastasid, on hämmastav ja kohati totaalselt erinev. Võta sa kinni, mis seal tegelikult toimus. Fakt on lihtsalt see, et mõlemad pooled tõlgendavad asju väga erinevalt. Sellest võib olla ka Vene-Eesti dialoogi ebaõnnestumine.

Eesti ajakirjandus kirjutas presidentide kohtumisest

Toomas Hendrik Ilves ütles, et Eestil pole Venemaale mingeid territoriaalseid ja majanduslikke pretensioone. Tema sõnul keskenduti kahe riigi praegustele suhetele ja probleemide võimalikele lahendustele. Ilves meenutas, et piirilepingu ratifitseerimine on lõpetatud. Ilves rõhutas piirilepingu teemat käsitledes, et hoolimata riigipea vahetusest, antud juhul Medvedevi presidendiks saamine, ei mõjuta see sündmus lepingu sisu ja ei muuda ka seda. Ilves leidis pärast kohtumist, et kahe riigi vahel on võimalik suhete paranemine. Ilves märkis, et Medvedev on meeldiv jutukaaslane. Ilves iseloomustas Medvedevit kui erudeeritud, meeldivat, intelligentset, taibukat inimest. 

Ilvese kõnest kirjutasid eestlased

Ilvese ja Eesti delegatsiooni tabanud rünnakud näitavad seda, et euroopalikest väärtustest rääkimist võetakse Venemaal endiselt provokatsioonina, vaatamata selle, et Venemaa riigina on end mitmetes rahvusvahelistes kokkulepetes nendega sidunud. Ilves ise ütles Moskvas, et kõik, kes on tema kõne läbi lugenud, saavad aru, et see on väga sõbralik ja humanistlik ning kutsus üles kannatlikkusele, mõistlikkusele ja arusaamisele.

“Kui aga hakatakse üksikuid fraase kontekstist välja kiskuma, siis on selge, millega meil on tegu,” lausus Ilves. Ilvese pressiesindaja Toomas Sildami selgituse järgi oli kõne üks eesmärke toonitada, et kõik soome-ugri rahvad on võrdsed, hoolimata sellest, kas neil on oma riik või mitte.

Palju poleemikat põhjustanud Ilvese tsitaat:” Aga vabadus ja demokraatia on head mängureeglid ka mitteriiklikes struktuurides. Vabadus ja demokraatia olid meie valik 150 aastat tagasi, kui omariiklusest ei unistanud isegi veel luuletajad. Paljudel soomeugri rahvastel on see valik veel tegemata.

Väikese kõrvalepõikena on siinkohal oluline mainida, ja seda eriti Eesti näitel, et kui oled kord vabadust maitsnud, siis saad aru, kui palju sellest tuleb ellujäämise või pelga hakkama saamise nimel ära anda.”

Eesti ajakirjandus Ilvese inglisekeelsest suhtlemisest

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ei pidanud ainsana neljast riigipeast Hantõ-Mansiiskis toimunud soome-ugri maailmakonverentsil kõnet oma emakeeles, sest korraldajad hoidsid presidendi kantseleid infosulus.

Kõne inglise keeles pidamise põhjuseks oli presidendi kantseleile kongressi korraldajate poolt edastatud valeinfo, nagu oleks kongressi töökeelteks vaid vene ja inglise keel. Soome ja Ungari riigipeadel oli tõene info kõne emakeeles pidamise võimalikkuse kohta, Eesti presidendi kantseleile aga oli Sildami sõnul edastatud ühene sõnum, et esineda on võimalik vaid vene või inglise keeles.

Kuna viimasel hetkel kohapeal tõlki enam võtta ei olnud, ei olnudki Ilvesel võimalik rääkida eesti keeles. See-eest oli Ilves soome-ugri maailmakongressil osalenutest ainuke, kes kandis rahvariideid, seda temale traditsioonilist mulgikuube.

Vene ajakirjandus kirjutas presidentide kohtumisest

Venelased kirjutavad, et kahe presidendi kohtumine on postsovietliku perioodi harv ja ainulaadne nähtus. Rõhutatakse seda, et kohtumine toimus hoopis teistsuguses õhkkonnas kui teiste presidentidega kohtumine.

Venelaste meelest algas presidentide teineteise mittemõistmine valest suhtluskeelest. Medvedevi meelest välditi kriitilisi teemasid ja probleeme. Toonitatakse, et kohtumise protokolli vastaselt rääkis Ilves Medvedeviga inglise keeles. Tuuakse välja, et samal ajal Ungari ja Soome riigijuhid rääkisid Medvedeviga oma emakeeles.

Venelased mainisid, et Ilves väljendas, et Eesti ja Vene riikide retoorika vajab pehmenemist. Medvedev ütles, et jõhkrad sõnavõtud Venemaa suunal tulevad just Ilvese suust, samal ajal kui Medvedev ise ei ole kunagi endale sellist sõnakasutust lubanud.

Ilvese kõnest rääkisid venelased

Venelaste meelest oli Ilvese kõne just see, millest Medvedev kohtumisel Eesti presidendiga rääkis – eestlaste retoorika Venemaa suunal on ülekohtune. Mõned vene ühiskonnategelased leidsid, et Ilvese kõne oli suunatud Vene riiki lõhestama ja vähemusrahvuseid Venemaa vastu mässule üles ajama.

Samal ajal, kui Eesti heidab ette Venemaa vähemusrahvuste olukorda, unustavad eestlased oma vähemusrahvuste olukorda.

Medvedevi meelest ei olnud Ilvese kõne just kuigi diplomaatiline. Venelased leidsid, et Ilvese kõne provotseeris Venemaa lagunemist ja selles nähti suurt ohtu. Vene ajakirjandus parafraseeris Ilvese kõnet “Vabadus ja demokraatia oli meie valik 150 aastat tagasi, kui riiklikust suveräänsusest isegi luuletajad ei unistanud”.

Ilves lisas, et paljudel soome-ugri rahvastel on see valik veel tegemata. Vene Riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov ütles, et kõne mõjus kui dissonants: kongressil osalejad ei saanud sellest kõnest lihtsalt aru. Tema meelest kutsus Eesti president ülesse (ridade vahel) Vene vähemusrahvaid minema seda “õnnelikku teed”, mida läbis ka mõnda aega tagasi Eesti.

Ilvese inglisekeelsest suhtlemisest rääkis Vene ajakirjandus

Mõned vene ajalehed väidavad, et Ilves ei võtnud nimelt kaasa eesti-vene keele tõlki. Venelaste meelest oli see teadlik samm, rõhutamaks Eesti suundumust. Kirjutatakse sellest, et Ilves pidas kõne ja suhtles Vene presidendiga inglise keeles.

Inglise keelest vene keelde tõlkis Medvedevi tõlk. Vene ajaleht väidab, et küsimusele, miks delegatsioonil ei olnud ühtegi eesti-vene keele tõlki kaasas ja kuidas eestlased kontrollivad vene tõlgi korrektsust, ütlesid presidendi kantselei, et palju olulisem sellest on vestlusteemad ja üldine kohtumise õhkkond. Miks aga Venemaa visiidil kaasas pole ühtegi eesti-vene tõlki, Eesti delegatsioon vene ajakirjandusele vastust ei andnud.

Kossatšov leidis, et Ilvese esinemine inglise keeles on enda rahvuse mitteaustamine ja see oli väga imelik, sest tegemist oli just soome-ugri rahvaste üritusega. Ilves oli teatanud enne kõne pidamist uhkusega, et ta ei räägi vene keelt.

Kommentaarid Eesti meedias:

Artiklile “Ilves lahkus protesti märgiks soome-ugri kongressilt”

Kommentaator: Tubli oled Eesti President. Ikka selg sirgu ja minema, sest ega tiblad ju midagi jaga, joravad ikka edasi. Nende ainus mõte on, kuidas meie kodu Eestit laimata ja kuidas saaks aga tagasi tapma ja hävitama tulla. Venemaal pole demokraatiat, seal on kommunism edasi.

Meil, vanematel on inimestel, on aga kõik hästi meeles, mida venelased meie maaga-emade-isadega tegid. Ja teie, venkud ja venkumeelsed, hoidke oma suud pudru jaoks, mitte ärge võtke sõna asjadest, mida pea ei võta.

Kommentaarid Vene meedias:

Artiklile “Eestlased eraldusid soome-ugri rahvastest”

Kommentaator: Eesti on kahjuks fašistlik riik. Tallinnale on vaja aega, et oma kompleksidest üle saada. Loodan väga, et see Eesti riigi kainenemise ajal ei toimu eneseteadvusega süvenevaid protsesse ning kohalike venelasi ei hakata “probleemide lahenduseks” saatma suuremate sadamate kaudu riigist välja.

Minu meelest kahju, et ei ole sellist riiki nagu Eesti, on vaid territoorium EL-i koosseisus – küsimused, mis puudutavad Eesti rahvusvähemuste probleeme, natsismi taassündi ja fašismi heroiseerimist riiklikul tasandil ning muud jõledused, mis toimuvad kõikides endistes Balti Nõukogude kolooniates – neid küsimusi arutatakse ainult Brüsselis. Ei tea, kas neil on üldse president või resident, see Ilves?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)